Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keeruka saatusega kinnistu

    Seda maja kutsutakse Jegorovi kinnistuks Ivan Jegorovi nime järgi, kes 1918. aastal maa ja valduse baltisakslaselt Reisenkampfilt ostis. Kuna Eesti Vabariigi alguses, aastail 1918?1919, algas vanalinnas omanike vahetus ? Eesti riigi vastu tegutsenud baltisakslased pidid siit lahkuma ?, siis läks ka perekond Riesenkampf, kelle majad sai kaupmees Jegorov küllaltki odavalt.
    Ümberehitused algasid Eesti Vabariigi ajal. Rikka ja otsustava mehena ehitas Ivan Jegorov kõigepealt 1923.?1924. aastal ümber maja Raekoja platsi ja Kinga tänava nurgal arhitekt Artur Perna projekti järgi. See art deco?liku kahe ärkli, natuke romantilise ja barokiliku joonega küllaltki eklektiline elamu on vanalinna igati sobiv. Temas on tänapäevasust, kuid ka sajanditevanuseid jooni: aknaid täis topitud fassaad ja mitu pööningukorrust, kus Kinga tänava pool on kolm rida esilekerkivaid katuseaknaid, selgitab muinsuskaitsespetsialist Olev Liivik.
    1929. aastal projekteeris arhitekt Eugen Habermann Jegorovile veel ühe tiiva juurdeehituseks ? praeguse Raekoja platsi ja Mündi tänava nurgale. See hilisem ehitus on mõnes mõttes isegi väljakutsuvam, sest ta katusel ei ole kolmnurkset viilu, vaid orvadega astmikportaal, mis pole vanale Tallinnale omane. ?Jegorovi omanduse kõige väärtuslikum osa jäi Pika tänava ja Mündi tänava nurgale, praeguse aadressiga Pikk 12. Kui Jegorov selle 1918. aastal ostis, oli see kinnistu ainuke päris keskaegne 14.?15. sajandi maja, sest teisi oli juba 19. sajandil ümber ehitatud,? räägib Liivik.
    1921. aastal kujundati arhitekt Erich Jacoby projekti järgi äritsoon. Juba siis lõhkusid paigaldatud vitriinaknad natuke keskaegset struktuuri. Aga 1931. aastal tehti küllaltki kummaline ümberehitus, mis muinsuskaitsjatele oli täiesti vastuvõetamatu: keskaegne maja ehitati kõrgemaks. Hoone kavandit päris ei muudetud, aga ühe korruse ja kolmnurkse gooti viilu vahele ehitati lihtsalt korrus ja uus viil kujundati taas neogooti stiilis. Sinna tehti gooti stiili eeskujul orvad, aga see ei olnud enam ajalooliselt autentne.
    Liiviku sõnul tuli välja, et Ivan Jegorov ei olnudki nii suur muinsuste hävitaja, nagu esialgu tundus ? ripplagede alt tuli välja neli laemaali. Jegorov ei leidnud neile omal ajal funktsiooni, aga ta ei hävitanud neid ära. Kõige väärtuslikum täistalalaemaal restaureeriti linna rahadega ja kuna see asub rendipinnal, siis on ta linnarahvale nähtav.
    Kinnistu oli Eesti aja lõpuni Jegorovi käes. 1920.?30. aastatel muutus hoonestik väga moodsaks kortermajaks, mille all asus populaarne restoran ja esimesel korrusel olid äripinnad. Vanasti oli Raekoja plats teistsugune, seal asus ka vaekoda. Pärast vaekoja hävimist 1944. aastal avanes maja juurest otse vaade raekojale.
    Nõukogude ajal paiknes Jegorovi kinnistul arvukalt kontoreid. 1990ndate teisest poolest seisis see maja peamiselt tühjana, ainult esimesel korrusel tegutsesid mõned ärid.
    Vahepeal taheti sinna hotell rajada, kuid lõpuks kinnistu omandanud itaallased leidsid, et nii suure põrandapinnaga hoonesse on mõttekas korterid ehitada, sest nende müügist saadav kasum on tohutu.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Express Post lõpetab kojukande ja koondab ligi 450 inimest Eesti Post valmis töötajaid värbama
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.
Ekspress Grupile ja Postimees Grupile kuuluva trükiväljaannete levitamisega tegeleva Express Post nõukogu otsustas selle aasta jooksul sulgeda kojukandeteenuse valdkond, mille tulemusena koondatakse umbes 450 inimest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.