Uue karistusseadustiku jõustamiseks valmistuv prokuratuur vaatab lähikuude jooksul üle enam kui 20 000 kohtuotsust
Prokuratuur esitab seejärel taotluse umbes paarisaja kinnipeetava varasemaks vanglast vabastamiseks, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Massilisi vabastamisi ja drastilisi karistuste langetamisi kindlasti ei tule, aga teatud nihetega me arvestame,? ütles riigiprokurör Alar Kirs. Tema hinnangul võib varasem vanglast pääsemine puudutada paarisadat süüdimõistetut. Vange on Eestis praegu 4000 ringis.
?Võimalik on see juhul, kui uus seadustik näeb kuriteo eest ette väiksema karistuse ülemmäära kui see, mille eest inimene kinni istub. Siis tuleb karistused ka vastavusse viia,? lausus Kirs.
Karistuse lühendamisega võivad arvestada need, kes on süüdi mõistetud varguste ja teatud juhtudel ka röövimiste eest.
Reeglina karistusmäärad ei muutu. Raskemate kuritegude sooritajate suhtes on karistusseadustik rangem kui veel kehtiv kriminaalkoodeks.
Vanglad ja kriminaalhooldusosakonnad peavad 1. juuniks saatma riigiprokuratuuri nimekirjad nii kõigist kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest kui ka neile määratud karistustest. ?Meid ootab ees metsikult mahukas ja keeruline töö,? ütles Kirs, kes juhib karistusseadustiku jõustamise töögruppi. Mõne inimese puhul on tegu keerulise kombinatsiooniga, kus ta tuleb mõne teo eest karistusest vabastada, mõne eest karistust lühendada ja mõne eest samaks jätta, lisas ta.