Elamispindade ehitus kasvab lähiaastail 10?20

Eestis ehitatakse aastas ca 15 miljardi krooni eest. Seevastu elamispinna uuenemise määr (juurdekasv võrreldes olemasolevaga) jääb alla 0,15, mis on 5?6 korda väiksem, kui normaalne oleks. Meie elatustase on teinud raskeks uue kodu ostmise, mis on ometi ehitusturu üks stabiilsemaid ja kindlamaid tellijaid. Samas on viimase aasta vanade korterite hinnatõus kaudselt väärtustanud uusehitist ja teinud selle eelistamise ostjale ?lihtsamaks?.

Põhiosa elamuehitusest toimub Tallinnas ja selle lähiümbruses, samuti mõnes suuremas linnas nagu Tartu ja Pärnu. Praktiliselt ei toimu uue ehitamist Ida-Virumaal ja mõnes teises maakonnas, kus kõrged töötusenäitajad ning esmalahendamist vajavad sotsiaalprobleemid. Kolme linna osaks koos lähivaldadega langeb 70?80 Eesti elamuehitusmahtudest; Tallinna osa on tubli 60.

Samas on kinnisvaraturule eriti ilmekas pealinna ümbruses toimuv, kus mererandadele ja põllupealsetele rajatakse uuselamurajoone, kuigi linna sees on ruumi küllalt. Ilmselgelt käib võitlus maksumaksja eest, sest majaostjad on tavaliselt jõukamas seisuses, kelle tulumaksukroonide nimel tasub omavalitsusel pingutada. Teede ja infrastruktuuri ehituse toetamine ning vaba aja veetmise objektide olemasolu meelitavad uue kodu hankija Tallinnast Viimsi, Harku ja Rae valda. Võib arvata, et peatselt saabub piir Tallinna asumi Ida-Lääne suunalisel laienemisel, sest vastu hakkab tulema Vääna ja Keila-Joa ning teiselt poolt Muuga sadam. Avastamata maa on Viljandi maantee, sel suunal võib nimetada ainult Raudalu uuselamurajooni, ning samuti Tartu maantee, kus Jüri naabruses paljud projektid planeerimisjärgus.

Mis võiks muutuda elamuehituses järgneva 2?3 aasta jooksul? Põhiline küsimusele vastamise eeldus on makromajandusliku arengu soodne jätkumine. Majandusministeerium ennustab SKT kasvuks keskmiselt 4?5 aastas, eratarbimise kasvuks 5?6 aastas. Kui selline mõõdukalt kiire tempo püsib, võib oodata pangalaenude mahu kasvamist. Võttes arvesse elatustaseme vahe ja keskmise kinnisvara väärtuse, saaks eestlane laenata veel 5?6 korda rohkem tänasest. Keskmine eluasemelaenu maht elaniku kohta oli aastavahetusel Eestis 4454 krooni, Soomes aga 72 500 krooni. Kuigi valdav osa laenust läheb nn vanavarasse, on järjest rohkem uue elamispinna ostjaid. Kui ostujõuline nõudlus püsib samal kasvusirgel, julgen ennustada 10?20 uusehituse mahu kasvu elamispinna turul 2002.?2003. aastal. Loodetavasti saavutame 2005. aastaks taseme, kus elamispinda ehitatakse 30?35 koguehitusmahust ehk vähemalt 120 000 m² aastas.

Ebaproportsionaalne jagunemine suurlinnade ja maarajoonide vahel jääb aga püsima.

Autor: Hannes Kuhlbach