Jahtumistempo üllatas

Esialgse statistika põhjal aeglustus Eesti majanduse kasvutempo käesoleva aasta esimeses kvartalis silmnähtavalt. Kui eelmise aasta viimasel kolmel kuul oli majanduse reaalkasv aastaarvestuses 5,7 protsenti, siis selle aasta jaanuarist märtsini kahanes edasiliikumise kiirus 3,6 protsendini. Kasvutempo alanemine oli iseenesest oodatud, kuid jahtumistempo oli pisut ulatuslikum kui esialgsed märgid näitasid.

Sarnaselt eelmisel aastal hoo saavutanud suundumustega oli käesoleva aasta alguses Eesti majanduskasvu põhivedajaks kodumaine nõudlus. Majanduse kasvu toidavad praegu peamiselt kodumaised tarbijad, kes naudivad nii sissetulekute kiiret tõusu kui laenutoodete sooduspakkumisi. See tarbimispidu viis aasta alguses kiirele edasiminekule nii kaubanduse kui kinnisvarasektori.

Majanduse liikumiskiirusele aitavad käesoleval ajal kaasa ettevõtted, kes investeerivad jätkuva hooga. Investeeringute süvenemine on viimase poole aasta jooksul olnud muljetavaldav ning tekitab rahulolu ? ehkki põhjused kasvuks on erinevad. Kes investeerib konkurentsivõime parandamise eesmärgil, kes karmistuva regulatsiooni ja nõuete tõttu. Pikaajaliselt annab see arengule soodsama impulsi. Kui ainult jätkuks kapitali ja ei väheneks nõudlus toodetele või teenustele.

Teisalt ? välisnõudluse seiskohalt ? oli aasta algus Eesti majandusele ebasoodne. Juba mõnda aega on Eestis hoiatatud, et välisnõudluse oodatust nõrgem taastumine avaldab olulist mõju Eesti majanduse kasvutempodele. Selgemalt kui varem sai see hoiatus tõeks käesoleva aasta esimestel kuudel. Sealt tuleb otsida peamisi põhjuseid, miks majanduse kasv jäi aasta alguses hoolimata Eesti tarbijate jõupingutustest kesiseks.

Euroopa majandus, mis mõjutab otseselt Eesti majandusarenguid, oli esimeses kvartalis nigelas seisus. Euroopa ühisraha kasutusele võtnud riikides taandus majanduskasv aastaarvestuses 0,1, mis on iseenesest kõige aeglasem edasiminek alates 1993. a IV kvartalist. See oli periood, mil praegune europiirkond hakkas taastuma oma seni viimasest tagasiminekust. Euroopa nullkasv selle aasta alguses oli madalam eelnevatest ootustest ja näitab, et majanduse üldolukord Euroopas ei ole kõige roosilisemas seisus.

Tähelepanelikuks teeb asjaolu, et samaaegselt Euroopa muredega on maailmamajanduse taastumisjõud mõnevõrra raugenud. Ning ehkki võimalused päris ebameeldivate arengute vallandumiseks on viimastel kuudel tõesti vähenenud, ei saa jätkuvalt alahinnata väliskeskkonnast tulenevaid võimalikke probleeme Eesti majandusarengule, eelkõige Eesti välistasakaalu silmas pidades.

Sissetulekute tõus, investeeringuaktiivsus ja kergelt kättesaadavad laenuinstrumendid ? seda soodsate intressimäärade juures ? toidavad Eesti majandust. Selline areng jätkub tõenäoliselt eelolevatel perioodidel ja annavad lootust, et Eesti saavutab aastal 2002 majanduse reaalkasvuks ligi 4.

Samas suurendavad eeltoodud faktorid oluliselt kodumaist impordinõudlust. Paraku on samaaegselt lähenemas kahed valimised. Varasematel perioodidel on valimised toonud kaasa avaliku sektori kulutuste tõusu, mis kasvatab importi.

Arvatavasti ei lähe seekord teisiti. Näiteks Tallinna linna praeguste valitsejate poolt kostub viimastel päevadel sama tähendusega vihjed, mis lõpetasid Tallinna kolmikliidu-ajastu. Järeldus on endine: eelarve tasakaal ei ole valimiste eel poliitikas sobiv teema.

Ülaltoodud asjaolud koos nõrga välisnõudlusega panevad surve alla Eesti maksebilansi jooksevkonto. Juhul, kui samaaegselt tekivad probleemid välisinvesteeringute kaasamisega, suureneb surve maksebilansi reservidele, mis Eesti tingimustes viib lõpuks intressimäärade tõusule. See ongi Eesti majanduses praegu üks olulisemaid ohufaktoreid, sest intressimäärade järsu muutuse korral tuleneb sellisest protsessist otsene risk Eesti majandusarengule ? näiteks sobivad hästi nii 1997. ja 1998. aasta.

Seetõttu pole lähemas tulevikus ? välisinvestorite ja eelkõige Eesti majandusagentide meelerahu huvides ? kõige sobivam aeg hakata tegema radikaalseid muutuseid Eesti majandusaluste juures. Liberaalsus ja stabiilne maksusüsteem on selleks liiga väärtuslikud põhimõtted. Ulatuslike muutuste asemel sobivad väärtuslikumad teod, näiteks kaasaaitamine konkurentsivõime tõstmiseks.