Bill Clinton - Eesti on väike, kuid suur eeskuju

Clinton alustas oma ettekannet põikega minevikku, kui ta 23aastase tudengina sõitis ehk ainsa ameeriklasena rongis vana-aastaõhtul Helsingist läbi Leningradi ning jagas kupeed eestlasest poksitreeneri Peeter Matsoviga, kes viibutas sõrme ning kinnitas, et ükskord saab Eesti vabaks. ?Kui minust sai president ja mul oli võimalus teha koostööd Eestiga ning arutada Vene vägede ja NATO küsimusi ning Balti hartat, siis ma imestasin, kui õigus sel mehel oli,? ütles Clinton. Eesti suutlikkus kehtestada iseseisvus laulu ja vägivallata on inspiratsioon kogu maailmale.

?Eesti edasiminek on hämmastav,? ütles Clinton. Lisaks kiirele tehnoloogilisele edasiminekule on Eesti kiirelt integreerunud maailmaorganisatsioonidesse, taotledes aktiivselt liikmestaatust Euroopa Liidus, NATOs ning saades WTO liikmeks.

Berliini müüri langemisest on maailmas toimunud väga suured muudatused. Tekkinud on uued iseseisvad riigid. Üks olulisemaid muutusi on riikide märkimisväärselt kasvanud koostöövalmidus ? Venemaa, Hiina, USA on seadnud sisse konstruktiivsed suhted, WTO on edasi viinud rahvusvahelist kaubandust, NATO-l on partnersuhted Ukraina ja Venemaaga.

Tohutult on edasi arenenud infotehnoloogia kasutamine ? kui USA presidendiks saades 1993. a jaanuaris oli kokku kõigest 50 võrgulehekülge, siis ametist lahkudes oli neid 350 miljonit ja nüüd veelgi enam. Oluliselt on kasvanud reisimine ja inimeste liikumine.

Eestil tuleb integreerumist muu maailmaga jätkata. See puudutab nii taotlusi ELiga ühinemisel kui ka pääsu NATOsse, mille liikmestaatuse Eesti on ära teeninud. Niisama oluline on aga ka konstruktiivsete partnersuhete arendamine Venemaaga. NATOsse kuulumine annab Eestile selle turvalisuse, mis võimaldab sisse seada edasiviivad suhted kõigi riikidega.

Eestil on võimalus olla väravaks läänemaailma ja Venemaa vahel. Lisaks Eesti ja USA kaubavahetusele, investeeringute ja turismi kasvule saab Eesti tugevdada partnerlust USA ja Venemaa vahel, aidates oma naabrit Venemaad läände integreerumisel. Samuti võib Eesti tugevdada suhteid ELi ja USA vahel, tõrjudes protektsionismi ning hoides Euroopat muule maailmale avatuna.

Clinton avaldas tunnustust Eesti kiirele tehnoloogilisele arengule ning näeks muu hulgas meeleldi, et ka USA valitsus internetti aktiivsemalt kasutaks. Tehnoloogia pole minetanud oma tähtsust ja positiivset rolli, ehkki IT-firmade aktsiaid on börsil varisenud. USA majanduse SKTst võib 30 kirjutada tehnoloogiasektori arvele, ehkki hõivatud on sektoris vaid 8 töötajatest, tohutu on olnud mõju produktiivsuse kasvule. Ka Eesti teeb õigesti, jätkates sellesse valdkonda panustamist.

Eesti on teinud läbi hämmastava arengu, kuid tuleb mõelda, kuidas need väärtused muuta kogu maailma väärtusteks. Piiride avatust ja juurdepääsu tehnoloogiale võib kasutada nii ülesehituseks kui ka hävitamiseks, nagu näitasid 11. septembri sündmused. Need inimesed kasutasid samu võimalusi, kuid ei jaganud Eesti väärtusi.

Nüüd tuleb võita ka ideede võitlus. Kui Eesti praegused väärtused kujunesid võitluses kommunismiga, siis nüüd on vaja võidelda poliitilise ja religioosse ekstremismiga ning edendada ühiselt vabaduse, vabaturu ja koostöö ideaale. See on suur lahing, et need väärtused maailmas võidule pääseks, ning Mahatma Gandhi ja Martin Luther King on selle eest oma elu jätnud. Peame edasi liikuma integreerituma globaalse kogukonna poole, ehitades oma soovitud maailma koos, jagades ühiselt nii raskusi kui ka edu.

Kõne järel küsimustele vastates põhjendas Clinton USA majandusedu ning Euroopast kiiremat majanduskasvu 80. aastatel läbi viidud radikaalsete reformidega. Suur positiivne mõju on olnud rahvusvahelise kaubanduse kiirel arengul ? sellesse aega langes WTO asutamine. Samas on USA-l Euroopalt ka õppida ? näiteks vajaksid USA töötajad paremat sotsiaalkaitset kui praegu. Euroopa omakorda võiks USA-lt õppida, kuidas elavdada töökohtade loomist.

Vaadates vastu Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga, ütles Clinton, et Eestil ei maksa lähtuda traditsioonilisest hirmust, et suured väiksele liiga teevad. Küll aga on oluline, et ELi poolt antavad eelised oleksid õigusaktides kirjas ning kõigile tagatud võrdsed õigused. Samas ei tohi Eesti ELi liikmena unustada, et on ka WTO liige, ning peaks püüdma vastu seista protektsionistlikele kalduvustele Euroopas.

Clinton toetab igati ELi laienemist ja tugevnemist ega karda sellest konkurentsi USA-le. ?USA ei pea olema ainus dominant maailmas,? ütles Clinton, ehkki usub, et ka 100 aasta pärast on USA jätkuvalt tugev ja võimas riik. Samas loodab ta, et USA kõrvale tõusevad ka teised tugevad riigid ning et paljud küsimused lahendatakse edaspidi koostöö abil, mitte sõjalise survega.

Koostanud Sirje Rank, [email protected]