Kooli eesmärk ei ole pelgalt teadmiste andmine, vaid inimese terviku arendamine

„Meie eesmärk on alati olnud mitte ainult teadmiste andmine, vaid ka inimese kui terviku arendamine,“ ütleb Audentese juhatuse esimees Ahto Orav. Tema kogemus ei piirdu vaid ühe organisatsiooni juhtimisega. Orav on ka Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimees ning näeb süsteemi laiemalt.

Orava sõnul ei tohiks kooli kvaliteeti hinnata ainult testitulemuste järgi. „Meie jaoks on oluline, kuidas kool toetab noore arengut laiemalt – milline inimene temast saab, kuidas ta suhestub maailmaga ja milliseid oskuseid tal elus tegelikult vaja läheb.“

Audentes on läbi aastate ühendanud spordi ja akadeemilise hariduse, kuid mitte formaalselt, vaid sisuliselt. Sport ei ole neile üksnes kehaline kasvatus, vaid iseloomu kasvatamise viis. „Me näeme, et sport õpetab distsipliini, sihikindlust ja koostööoskust, mis kanduvad edasi igale elualale – ka juhtimisse,“ sõnab Orav.

Just see lähenemine kõnetab ka lapsevanemaid, kes on ise ettevõtjad või juhid. Neil on ootused, mis ületavad tavapärase „hea hariduse“ definitsiooni – nad soovivad keskkonda, kus lapsest kasvab inimene, kes suudab juhtida ennast ja on valmis vastutust kandma.

Üks võtmesõna, mida Orav korduvalt rõhutab, on personaliseerimine. „Noorte ootused on muutunud – me ei saa eeldada, et kõik õpivad ühtemoodi. Sellepärast oleme pööranud suurt tähelepanu individuaalsele lähenemisele ja e-õppe võimalustele.“

Ent tehnoloogia ei ole eesmärk omaette. „Meie eesmärk ei ole pelgalt tehnoloogia kasutamine, vaid selle mõtestatud rakendamine õppetöös. Oluline on, et õpetajad tunneksid end kindlalt ja õpilased mõistaksid tööriistade võimalusi ja piire,“ selgitab Orav.

Teisisõnu, Audentes ei torma uute IT-vahendite kasutamisega kaasa, vaid integreerib neid siis, kui see toetab õpilase arengut. See on lähenemine, mis kõnetab ka juhte: vahendid ei ole väärtus iseeneses, vaid väärtus sünnib eesmärgist ja mõtestatusest.

Orava hinnangul on oluline luua kooli ümber kogukond. „Soovime tugevdada sidet vilistlastega ning pakkuda neile võimalusi kogukonnaga seotuks jääda,“ ütleb ta. See ei ole pelgalt retoorika – Audentes peab haridust laiemalt elustiilivalikuks, mille mõju kestab ka pärast koolipingist lahkumist. Selline lähenemine muudab kooli pigem ettevõtte sarnaseks, pakkudes selget väärtuspakkumist, lojaalsust ja pikaajalisi suhteid.

Tippjuhid teavad, et inimese potentsiaali vabastamine algab usaldusest ja tähenduslikust sihist. Sama kehtib ka koolis. Ahto Orava sõnul ei erine hea õpetaja roll heast juhist tegelikult nii palju, kui esmapilgul paistab. Mõlemad peavad looma ruumi arenguks, oskama suunata, aga mitte üle kontrollida, ja nägema iga inimese taga tema lugu. „Meie õpetajad ei saa olla lihtsalt teadmiste edastajad – nad peavad olema ka juhendajad, kes aitavad õpilasel leida oma tee. Sama ootavad inimesed juhilt töökeskkonnas,“ ütleb Orav. See paralleel juhib tähelepanu hariduse tegelikule väärtusele: see ei ole ettevalmistus eluks, vaid elu ise. Just nii, nagu juhid kujundavad organisatsioone, kujundavad õpetajad ühiskonda.

Saates ei räägita ainult haridusest, vaid ka juhtimisest. Sest head koolid ja head juhid töötavad samadel põhimõtetel: usaldus, vastutus, individuaalsus, mõtestatus. Ahto Orav ütleb saates: „Tugev kool ei tooda ainult teadmisi, vaid inimesi“ – sama kehtib ka erinevate organisatsioonide kohta. Kui soovid juhina mõista, millist keskkonda su laps vajab või kuidas kujundada järgmist põlvkonda juhte, siis kuula uut ja põnevat saadet. Saadet juhib Lauri Toomsalu.