Eesti seadus lubab siseinfo põhjal tehtud ehk nn insaider-tehingute eest süüdlase kriminaalkorras vastutusele võtta.
Kriminaalkoodeksi ametialaste kuritegude jaotuse paragrahv 161 järgi võib insaider-tehingute eest karistada kuni kolme-aastase vabadusekaotusega ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
Seaduse praeguse sõnastuse kohaselt tähendab insaider-tehing siseteabe kasutamist oma nimel või kolmanda isiku kaudu tehingu tegemiseks. Samuti siseteabe õigustamatut edastamist või siseteabe alusel kolmandale isikule tehingu tegemise soovituse andmist. Selle eest on ette nähtud karistuseks rahatrahviga või arest või vabadusekaotus kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.
Neli aastat tagasi, 1998. aasta sügisel kehtinud kriminaalkoodeksi paragrahv 161 järgi oli insaider-tehing börsiettevõtte väärtpaberitega sooritatud tehing, kus börsiettevõttega seotud isik tegi tehingu isiklikes huvides. Karistuseks oli seaduse 1998. aasta versiooni järgi ette nähtud rahatrahv või arest või vabadusekaotus kuni ühe aastani koos vastaval ametikohal töötamise või vastaval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.
Praegu uurivad Tallinna börs ja finantsinspektsioon Hansapanga juhi Indrek Neivelti tehinguid 1998. aasta sügisest. Neivelt müüs 50 000 Hansapanga aktsiat vahetult enne olulise info edastamist börsisüsteemi kaudu. Pärast info edastamist hakkas Hansapanga aktsia hind börsil langema.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini