Mesinikud süüdistavad teraviljakasvatajaid mürgitamises, sest umbrohutõrjeks kasutatavad ained tapavad nende mesilasi.
Riigilt teraviljakasvatuse toetust taotlev Tartumaa talunik nägi vaeva naabrist mesinikule teatamisega, et kavatseb viljapõldudele kemikaale pritsida, kirjutab Postimees.
Mesinik ei võtnud jutule - tema ei hakka mesilasi mitu ööd-päeva tarudes kinni hoidma. Taimekaitseinspektorid nõuavad, et umbrohutõrje olgu täpselt nõuete järgi tehtud, kuid samal ajal peab ka mesinik hoolt kandma, et mesilased ei hukkuks.
Pärast vihmaseid päevi ilmusid juunis aedadesse ja põldudele taas kahjurid, nii et teravilja ja aedviljaseemnete kasvatajad hakkasid uuesti põlde pritsima.
Hulgimüügifirma Kemira arendusjuhi Margus Ameerikase väitel tekkis koguni putukamürgi defitsiit, preparaate tuli kiirkorras Soomest ja Lätist tellida. Praegu pole agrokeemiakauplustel pakkuda tõhusat ja mesilastele kahjutut preparaati.
Mitmed firmad ja poed pakuvad lehetäide tõrjeks preparaate, mis pakendi järgi sisaldavad mesilasi eemale peletavaid aineid ehk repellente.
Järvamaa Estonia põllumajandusühistu peaagronoom Eino Ainsalu sõnas, et ka ohutuks tunnistatud tõrjevahend on ikkagi mürk, seega tuleks igasugused pritsimised teha ajal, kui mesilased ei lenda.
Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatuse aseesimehe Hillar Kalda sõnul jõudis möödunud aastal ühe mesiniku kaebus pealinna mitmesse ametkonda, kuid talunikust naabri süü jäi kindlaks tegemata. Põhjus oli lihtne - kohale kutsutud loomaarst ei algatanud nõuetekohast asjaajamist. Mesiniku kahju oli märkimisväärne, sest hukkus teistest riikidest kallilt ostetud mesilasemasid.
Taimetoodangu inspektsiooni taimekaitseosakonna juhataja Enn Liive ütles, et viljakasvatajate ja mesinike vahelisi arusaamatusi jõuab pealinna igal aastal. ?Alati leidub inimesi, kes oskavad probleeme tekitada,? ütles Liive.