Enn Tarto eelnõu küsida Venemaalt kompensatsiooni NSV Liidu ajal represseeritutele ei leidnud välisminister Kristiina Ojulandi heakskiitu.
Tarto on andnud parlamendi arutada otsuse eelnõu, mis seadustaks Riigikogu ettepaneku valitsusele taotleda Venemaa valitsuselt kompensatsiooni maksmist NSV Liidu okupatsiooniaastatel represseeritud Eesti kodanikele, kirjutab Postimees.
?Seni pole Venemaa, erinevalt Saksamaast, vabandanud Eesti ees ega maksnud kompensatsiooni terroriohvritele ja nende lähisugulastele,? kirjutas Tarto otsuse-eelnõule lisatud seletuskirjas.
14. juunil 1941 küüditasid NSV Liidu võimud Eestist 10 000 ja 29. märtsil 1949 üle 20 000 inimese, just neile või nende elusolevatele lähedastele peaksidki Vene võimud Tarto hinnangul minevikuhüvitist maksma.
?Okupatsiooniohvritele kompensatsiooni taotlemine Venemaalt on vabariigi valitsusele tõsine ja raske ülesanne,? tunnistas Tarto, kes ei ole küll esitanud visiooni, kui suured võiksid kompensatsioonid olla. ?Selle ülesande täitmiseks vajab valitsus Riigikogu otsust.?
Ojuland on varem korduvalt väitnud, et tema arvates võiks ja peaks Venemaa kui NSV Liidu õigusjärglane punaokupatsiooni eest vabandama, nagu seda on teinud tänane Saksamaa natsiohvrite ees. Veel 13. juunil kinnitas ta Riigikogus, et välisministeerium arutab ka okupatsioonikahjude kompenseerimise nõude esitamist Moskvale.
28. juunil tõukas Ojuland aga Tarto otsuse-eelnõu tagasi. ?Välisministeerium ei toeta Riigikogu liikme Enn Tarto algatatud Riigikogu otsuse eelnõu esitatud kujul,? teatas ta riigisekretärile.
?Välisministeerium ei ole nimetatud küsimuse tõstatamise vastu,? täpsustas eile Anneli Kimber välisministeeriumi pressitalitusest. ?Küll aga väärib küsimus põhjalikumat arutelu nõuete võimaliku suuruse ja ka muude küsimuste osas ja seda tuleks enne lõpliku otsuse langetamist valitsuskabineti istungil põhjalikult arutada.?
Valitsus ei hakka Venemaalt küsima minevikuhüvitist, milleks oleks ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee heakskiit, kuni pole selge summa suurus.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini