• OMX Baltic1,09%306,5
  • OMX Riga0,36%871,33
  • OMX Tallinn1,16%2 031,44
  • OMX Vilnius0,61%1 212,88
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,4%8 668,61
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,47
  • OMX Baltic1,09%306,5
  • OMX Riga0,36%871,33
  • OMX Tallinn1,16%2 031,44
  • OMX Vilnius0,61%1 212,88
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,4%8 668,61
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,47
  • 24.07.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vorstisõja algatajad lõikasid kasu

Vorstisõja võitjateks osutusid Valga Lihatööstus ja Nõo Lihatööstus, käive kasvas ka Eesti Lihaliidust lahku löönud, kuid aprillis moodustatud Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga mitte liitunud Vastse-Kuuste Lihatööstusel. Valga Lihatööstusel suurenes käive alates aprillist viiendiku võrra, Nõo Lihatööstusel kuni veerandi võrra. Oskari Lihatööstuse tõusvaks täheks sai aasta esimeses pooles turule toodud jogurtivorst.
Valga Lihatööstuse tootmisdirektor Margus Milk kinnitab, et ettevõtte käive hakkas kasvama aprillis ning ulatub osa kaubagruppide puhul isegi 50 protsendini. ?Oleme inimesi harinud ja paljud väikesed vorstiköögid on tegevuse lõpetanud,? põhjendab Milk edu. Kasv toimus grillvorstikeste ja teiste kergesti valmistatavate lihatoodete müügis, märgatavalt kasvas väikepakendi osatähtsus.
Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük ütleb: ?Alates lihasõja algusest on meil käive pidevalt kasvanud, seda neljandiku kuni viiendiku võrra.? Täpsed tulemused võtab lihatööstus kokku augusti alguses, samal ajal asub kokkuvõtteid tegema AS Rey.
Kaubamärki Aus Kaup kasutab Nõo Lihatööstus alates 1. juunist. Kruustük mainib, et ettevõttel oli raskusi toodangu märgistamisega, kuna pakenditele tuli lisada kaks kleepsu. Praeguseks on olukord lahenenud, sest tööstus leidis inimesed, kes kleepse Aus Kaup panevad.
Vastse-Kuuste Lihatööstuse müügijuht Madis Lina märgib, et müüginumber läheb järjest suuremaks. ?Et see lihasõjaga seotud oleks, sellele ei ole ma mõelnud. Suvel on ikka müük intensiivsem ja enne jaani suur möll.? Samas tunnistab Lina, et eelmise aastaga võrreldes pole sel aastal müügitulemus üheski kuus miinusesse jäänud.
?Kuna lihasõda puudutab keeduvorsti, siis ei ole see meie käivet mõjutanud,? tunnistab Oskari Lihatööstuse juhatuse liige Aldo Parik. ?Meile teeb see muret, et keeduvorsti trend on langev.? Parik ütleb, et vorstitootmist tervikuna ei oota kerged ajad, kuna terves maailmas suureneb taimetoitlaste arv ning see avaldab teatud määral mõju ka Eestis. ?Sellel, et keeduvorsti tarbimine langeb, võib olla ka muid põhjusi, näiteks koguvad populaarsust grill-lihad,? lisab Parik.
Parik nendib, et vorstimüügi elavdamiseks turule toodud ja vaid mõned kuud müügis olnud jogurtivorstid lähevad hästi. Saksamaalt pärit tehnoloogiaga valmistatud jogurtivorstid erinevad konkurentidest selle poolest, et sisaldavad vee asemel Eesti päritolu jogurtit. ?See pole küll mingi tervisetoode, sest vorst sisaldab rasva,? täpsustab Parik.
Kaubamärki Aus Kaup kasutava Otepää Lihatööstuse käive pole viimase poole aasta jooksul märgatavalt muutunud. Puhkuste aeg ja tööjõu nappus on tekitanud kaubamärgi lisamisel toodetele probleeme.
Seakasvataja ja lihatööstuse Linnamäe Peekoni juhataja Viktor Vilks nendib samuti, et lihasõda ei ole tema ettevõtte käivet veel mõjutanud. Linnamäe Peekon on Vilksi kinnitusel sunnitud kanakondimassi kasutamise tõttu enamikus vorstides kolmandiku kasvatatud sigadest vedama Lätti. ?Eesti riik täidab suurettevõtjate soove ja võtab tootjatelt ära üle 200 000 sea müügi võimaluse Eestis,? ütleb Vilks ja kahtlustab ministeeriumi osalust monopoolse ja globaliseerunud äri mahitamises.
?Ma ei julge öelda, et vorstide müük on vähenenud,? kommenteerib Eesti Lihaliidu tegevdirektor Peeter Grigorjev üldist olukorda vorstiturul. ?Sellel aastal on lihatarbimine kuskil 5?7% kasvanud.? Grigorjev nendib, et tema andmetel on kasvanud ka kõigi Lihaliitu kuuluvate lihatööstuste käive. ?Näiteks suurenes viimase poole aasta jooksul Rakvere Valla seeria läbimüük.? Grigorjev avaldab arvamust, et kui lihasõda midagi pikemas perspektiivis muudab, siis proportsiooni vorstide ja liha tarbimises.
Lihasõjas nõustas Valga Lihatööstust ja Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA) alates selle loomisest suhtekorraldusfirma Rull&Rumm (R&R).
Kaubamärgi Aus Kaup ideoloogia väljatöötamisel arvestas R&R tegevdirektor Indrek Schwede, et tarbijate eelistus eestimaise toidukauba osas on viimase kuue aasta jooksul märgatavalt tugevnenud ja et kodumaise tooraine osakaal toiduainetööstuses pidevalt väheneb.
Kogu kaubamärgi turuletoomise protsess ideest kuni märgistatud toodete poelettidele jõudmiseni kestis kaks kuud. ELA on andnud patendiametisse märgi ametliku registreerimise taotluse ja kavatseb seda kondilihamassi mittesisaldavate lihatoodete märgistamiseks kasutada ka edaspidi.
Kaubamärgi väljatöötajad ja kasutajad ei pelga sattuda negatiivse meediakajastuse ohvriks. ?Ma ei näe siin suurt tragöödiat, sest väikseid apsakaid juhtub tootmises ikka,? ütleb Aldo Parik. ?Aus Kaup tähendab, et toode sisaldab seda, mis etiketile kirjutatud.?
Ivo Rull märgib, et ehkki kaubamärgi väljatöötamisel lähtuti tarbijale edastatavast lihtsast ja selgest sõnumist, võib märgi lahtiseletamisel mitmemõttelisus siiski tekkida, seda eeskätt erinevate vastuvõtjate hoiakutest ja suhtumistest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele