Seadus ja majandusvabadus

Ettevõtjad nurisevad ? aktsiaseltsi asutamine ja aktsiate hoidmine Eestis on kallis, väärtpaberiarvete avamis- ja hooldustasu pankades on ülemäära kõrge. Seaduse järgi ei ole aktsiaseltsidel ega aktsionäridel muud võimalust kui aktsiad kohustuslikuna elektroonilises registris registreerida ja kontohalduritele nende küsitud tasu maksta.

See on probleem, mille tekkimine oli prognoositav ja millele juhtis Kaubandus-Tööstuskoda seadusandja tähelepanu veel enne aktsiate ja aktsiaraamatu kohustusliku elektroonilise registreerimise nõude kehtestamist. Toona vaidlesime oma liikmete huvides kohustuslikule nõudele vastu, esitades argumendina ka äriühingute ja aktsionäride kulude kasvu.

Riigikogu pidi arvestama, et väärtpaberite registreerimiseks keskregistris ja tehinguteks väärtpaberitega tuleb äriühingul avada väärtpaberikonto kontohalduri juures. Halduritel (peam pangad) on eraõiguslike juriidiliste isikutena õigus teenuste eest tasu nõuda. Haldurite teenuste tasu pole piiratud ja seaduse järgi pole ka riigil võimalik neile tasu suurust ette näha.

Aktsiaraamatute ja väärtpaberite kohustusliku elektroonilise registreerimisega lõi riik kontrollimehhanismi kõigi väärtpaberitehingute üle. Seda just kõigi aktsiaseltside ja väärtpaberikontot omavate isikute kasvavate kohustuslike kulude arvel. Kulude vähendamiseks (pankade hinnapoliitika muutmiseks) ei näe ei EVK ega rahandusministeerium muud võimalust kui pankadevahelist konkurentsi turul.

Muid võimalusi on, need aga eeldavad seadusemuudatusi. Üks võimalus aktsiaseltside ja aktsionäride kulude vähendamiseks on seadustada väärtpaberite registreerimise võimalus keskregistris ilma vahendajateta ehk kontohalduriteta, säilitades registri teenuste hinnakirja osas riigi kontrolli.

Enne sellise seadusemuudatuse tegemist tasuks analüüsida, mis on probleemi tegelik põhjus, mis tagajärg, millist väärtpaberite ja aktsiaraamatute registreerimissüsteemi ettevõtluskeskkond vajab. Siin põrkame kohe EVK seaduses ja äriseadustikus sisalduvatele kohustuslikele nõuetele ? Eestis registreeritud aktsiaseltsi aktsiad peavad olema registreeritud keskregistris ja EVK peab pidama ka aktsiaseltsi aktsiaraamatut. Nende sätete vastuvõtmise vajadust põhjendati aktsiatega teostatavate tehingute käibekindluse suurendamise ja kohtutes aktsiate omandiõiguse üle peetavate vaidluste vähendamise vajadusega.

Vaatame, palju on nt Riigikohtus lahendatud aktsiate omandiõiguse üle peetavaid vaidlusi: 2001 ? 0, 2000 ? 2, 1999 ? 0, 1998 ? 1. Tartu ringkonnakohtus on seis samalaadne: 2000 ? 1, 1999 ? 1 ja 1998 ? 2 vaidlust. Neist andmeist küll ei nähtu kõrgemate kohtuinstantside ülekoormatust.

Mis puutub elektroonilise registreerimissüsteemi suuremasse käibekindlusse, siis siin võib tõmmata paralleeli nn tugeva kinnistusraamatu kontseptsiooniga ? võimalik on omaniku teadmata tema kinnistu võõrandamine ja sellekohaste kannete tegemine kinnistusraamatus ja seda ka vaatamata notariaalsele kontrollile.

Tehingute puhul väärtpaberitega, kui nt väärtpaberiülekanded on tehtud omaniku tahte vastaselt või tema teadmata, on nn viimane omandaja heauskne omandaja. Tema võib väita, et omandas väärtpaberid, tuginedes registrikandele, ja seaduse kohaselt loetakse register tema suhtes õigeks. Registrikande eelduslik õigsus võib soodustada õigusvastast käitumist, mille tagajärjel väärtpaberi tegelikul omanikul puudub võimalus oma vara, väärtpaberite tagasisaamiseks.

Naastes seaduse teise eesmärgi, kohtus aktsiate omandiõiguse üle peetavate vaidluste vähendamise vajaduse juurde, võib tõdeda, et siis võivad vaidlused tõesti väheneda: aktsiate n-ö õigetel omanikel vähenevad võimalused vaielda ja oma õigusi realiseerida.

Ettevõtjad on Kaubanduskoja poole pöördunud õigustatud ja põhjendatud taotlusega teha ettepanekud aktsiate kohustusliku registreerimise ja kohustusliku aktsiaraamatu pidamise nõude kaotamiseks. Kaubanduskoda edastab need Riigikogule. Nii aktsiate registreerimine keskregistris kui aktsiaraamatu pidamine EVK poolt peaks olema aktsionäridele ja aktsiaseltsidele vabatahtlik. Kohustuslikkuse kaotamine looks aktsionäridele ja aktsiaseltsidele teatava valikuvabaduse. Ühtlasi prognoosime, et sellega kaasneb ka kontohaldurite teenustasude alanemine nt väärtpaberikontode hoidmisel.

Mis seos on sel kõigel majandusvabadusega? CATO instituudi koostatava majandusvabaduse indeksiga mõõdetakse riikide majandusvabadust viies erinevas kategoorias. Ühte kategooriasse kuulub ka äriühingute asutamise ja registreerimisega seonduvate administratiivsete protseduuride hindamine. Eesti on ses pingereas 37. kohal. Meie ees (mida kõrgem koht, seda suurem majandusvabadus ja parem ettevõtluskeskkond) on Botswana (36.), Bahrain (35.), taga Filipiinid (38.) ja Malaisia (39.). Esimene on Hongkong, Island 7., Iirimaa 12., Soome 17., Ungari 18. ja Rootsi 27..

See näitab, et äriühingute asutamise ja registreerimisega seonduv (sh aktsiate registreerimine ja aktsiaraamatute pidamine) on Eestis bürokraatlik, põhjendamatult kulukas ning sellest aspektist ei saa rääkida Eestist kui hea ettevõtluskeskkonnaga riigist. Aeg on asuda seda muutma.