Kinnisvara asemel kunstikogu

Anne OjaArco Vara analüütik

Haus Galerii juhataja Piia Ausman nimetab, et praegu soetavad heale järjele jõudnud ettevõtted kunstikogu peamiselt soovist end läbi kunsti väljendada ning kontoriruumide sisustust elavdada. ?Investeerimise moment on sekundaarne,? ütleb Ausman.

Eesti Gaasi avalike suhete juht Maarika Saarna-Siimann tunnistab, et kunstiteosed ettevõtte ruumides on renditud. ?Meie põhitegevus on gaasi ost-müük, tarnekindluse ja ohutuse tagamine,? ütleb Saarna-Siimann. Eesti Gaasi kontori seinu kaunistavad peamiselt 60ndatest ja 70ndatest pärit graafika, tuntuima autorina nimetab Saarna-Siimann vanema põlvkonna maalikunstnikku Evald Okast. Olulist rolli mängib ka asjaolu, et tuntud autorite teoste rentimine Eesti Kunstimuuseumist võib ettevõtte kontori sisustuselemendina tulla odavam kui juba haruldaseks muutunud taieste ostmine.

Ausmanni andmetel ettevõtete kunstikogudes alla kümne tuhande maksvaid kunstiteoseid naljalt ei ole. Ühe maali hind jääb enamasti kümne ja kolmekümne tuhande krooni vahele. Eesti ettevõtete kunstikogude keskmist väärtust on galeristi hinnangul raske välja pakkuda, sest need erinevad nii eelistatud autorite kui ka tööde arvu poolest. Suurem hulk kogusid moodustub kümnest kuni kolmekümnest tööst.

Ettevõtted eelistavad ostmisel Eesti kunsti ja tuntud autoreid. ?Vint, Arrak, Maran, Mudist ? keda kõik teavad,? loeb Ausman ette kõige populaarsemad nõukogude perioodil tuntuks saanud ja jätkuvalt tegutsevad maalikunstnikud.

Ehkki tasuks osta ka kaasaegset fotokunsti ja arvutigraafikat, näitab Haus Galerii kogemus, et need ei ole kogujate seas eriti populaarsed. ?Mulle tundub, et kaasaegsed meediad väga ei lähe, maal peab olema nagu maal,? märgib Ausman. Põnevamate noorema, alla neljakümneste põlvkonna kunstnikena tõstab ta esile Peeter Lauritsa, Liina Siibi, Mall Nukke ja Siim-Tanel Annuse.

Erinevalt kinnisvarast peavad pangad kunsti vähelikviidseks ning seda ei ole siiamaani kasutatud laenu tagatisena. ?Teema on päevakorras küll, kuid tagatisena võivad kõne alla tulla võib-olla Köler, Laikmaa või näiteks Konrad Mägi,? kommenteerib Ausman. ?Nende puhul on meil inimesed olemas, kes 90protsendise kindlusega müüki tulnud maali kohe ära ostaksid.?

Ettevõtete pankrotivara hulgas olevat kunstikogu on Haus Galeriil tulnud hinnata ja müüa aidata kahel korral. Täpsemalt ei soostu Ausman rääkima, märkides, et see juhtus hulk aega tagasi ja meediast läbi jooksnud ERA Panga kunstikoguga galeriil kokkupuudet ei olnud.

Esindusliku kunstikoguga ES Sadolin ASi peadirektor Rein Reile ütleb, et on püüdnud kunstikogu koostamisel hoida ettevõttele omast joont. Kunsti on ostetud juba aastaid, ostmine on ühendatud Sadolini kunstipreemiaga. ?Ostame selliseid, mis kõnelevad rohkem värvidega kui visuaalselt,? iseloomustab Reile kogus olevaid töid.

?Leian, et kunsti ostmine on ikkagi investeering, ehkki mitte niivõrd rahaline,? räägib Reile küsimusest, kas kunsti ostmine osutub ettevõttele investeeringuks või kuluks. ?See on investeering oma inimestesse.?

Ligi kahesajast kunstiteosest koosneva ja 1,5 miljoni kroonise bilansilise väärtusega kunstikogu omanik Hansapank populariseerib kunsti kui investeeringut. Investeeringul peab olema ka muu väärtus peale rahalise väärtuse.

?Kunsti soetamine on ühelt poolt rahaline investeering, kuid alahinnata ei tohiks ka õdusamaks ja loomingulisemaks muutunud töökeskkonda,? märgib Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg.

Hansapanga kunstikogu täieneb igal aastal panga väljaantud kunstipreemia laureaadi tööga, uute kontorite avamisel ostetakse kunstiteoseid aasta jooksul rohkem. Teadaolevalt vanim töö on Hansapanga kogus Richard Uutmaa ?Meri?, mis kaunistab panga peamaja konverentsikeskust.

Kinnisvara asemel kunstikogu

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised