Palgakasvu aitavad tagada madalamad maksud

OMX Baltic−0,29%316,47
OMX Riga0,29%993,68
OMX Tallinn−0,64%2 240,51
OMX Vilnius−0,27%1 490,18
S&P 5000,65%7 629,32
DOW 300,95%52 263,17
Nasdaq 0,84%25 651,92
FTSE 1000,23%10 754,01
Nikkei 225−0,33%63 081,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,96

OMX Baltic−0,29%316,47
OMX Riga0,29%993,68
OMX Tallinn−0,64%2 240,51
OMX Vilnius−0,27%1 490,18
S&P 5000,65%7 629,32
DOW 300,95%52 263,17
Nasdaq 0,84%25 651,92
FTSE 1000,23%10 754,01
Nikkei 225−0,33%63 081,86
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,96

Eesti keskmine palk on kümne aastaga suurenenud enam kui poolsada korda, 6353 kroonini tänavu II kvartalis ? ning sissetulekud on hakanud kiiremini kasvama ka maal. Samal ajal on tööpuudus langenud viimase viie aasta madalaimale tasemele ? II kvartalis oli see 9,4. See omakorda tähendab elanike elujärje paranemist. Kuidas aga tagada järjepidevat sissetulekute kasvu?

Retsept ei ole keeruline ? hoida head majanduskliimat, mis tagab investeeringute voolu ettevõtlusse, mis omakorda annab juurde uusi töökohti; tuua palgad ümbrikust välja; tõsta tööviljakust; vähendada bürokraatiaaparaati, alandada üksikisiku tulumaksumäära.

Majanduskeskkonna tervis sõltub paljuski Toompeal võimul olijaist, aga ka Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Senine majanduspoliitika on olnud edukas ja on oluline, et tuleval kevadel võimule pääsevad rahvaasemikud seda pea peale ei pööra ? see võib senised saavutused nullida. Oluline on, et maksude peatükis seisab investeeringute tulumaksuvabastus ka pärast peatüki lõplikku sulgemist.

Majandusest umbes viiendik tegutseb varjus. Varimajanduses tegutsejate elu saab teha keerulisemaks ? neilt tuleb võtta võimalused petmiseks, maksudest kõrvalehoidmiseks. Illegaalse äri vastu aitab tõhusam kontroll, aga ka näiteks põrandaaluse kütuseäri puhul kütuseaktsiiside ühtlustamine.

Teine suur reserv on palkade ümbrikust väljavõtmine. Praeguse palgakasvu võib suures osas kirjutada ümbrikupalga maksmise vähenemise arvele. Mida enam inimesed hakavad mõistma, et suurem rahasumma ebaausalt pihus pole neile kasulik, seda kiiremini legaliseerub palgamaksmine ? tegelikust palganumbrist sõltub nii pensioni suurus vanaduspõlves, aga ka juba praegu käegakatsutavam eelis ? pangast saadava (eluaeseme)laenu suurus. Selle mõistmine tugevdab n-ö survet altpoolt tööandjale maksta töötajatele palka ausalt.

Ümbrikupalkade maksmise vähenemine on üks võimalik seletus, miks palgad kasvavad meil mitu kvartalit järjest kiiremini kui tootlikkusenäitajad. Osa palgakasvust tuleb ka loomulikust palgatõusust, tuleneb suurenenud investeeringutest tootmisse (otsene investeeringute tulumaksuvabastuse tulemus) ja tööjõu paranenud tootlikkusest. Ühispanga analüütiku Sven Kunsingu hinnangul võiks loomulik palgatõus viimaste aastate inflatsiooni ja SKT kasvu vaadates olla kuni 8-9 nominaalpalga kasvust.

Oleme lasknud endal üle pea kasvada monopolidel ? ntenergeetikasektori keskmise palga numbrid on üsna ?tipu? lähedal. Samas on viimasel ajal tarbijahindu kasvatanud nimelt ca 33 elektri hinna tõus.

Muret tekitab suundumus, et keskmine palk avalikus halduses, riigikaitses ja kohustuslikus sotsiaalkindlustes on järjepidevalt olnud finantsvahenduse järel teisel-kolmandal kohal. On mõistetav, et kinnisvarasektor on kolmandal kohal ? ses sektoris on toimunud elavnemine. Loomulik pole aga see, et need, kellelt makse kogutakse, saavad madalamat palka, kui need, kes nende maksudest elavad.

Palgakasvu aitavad tagada madalamad maksud

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised