Nõuded seltside vastu tuleks üle vaadata

Kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute seisukohalt tuleb oluliseks pidada senisega võrreldes lühemaid nõuete aegumise tähtaegu. Kindlustushüvitis muutub võlaõigusseaduse (VÕS) järgi sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute (nn kahjukäsitluse) lõpetamisel. Erandina on vaadeldav juhtum, kus kindlustusvõtja nõuab kahe kuu möödumisel pärast kindlustusjuhtumist teatamist seltsilt selgitust, mis põhjusel kahjukäsitluse toimingud lõpetatud ei ole, ja selts sellele kuu jooksul ei vasta.

Siis võib hüvitist nõuda hoolimata sellest, kas vajalikud kahjukäsitlustoimingud on tehtud või ei. Kui kindlustushüvitise kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda seltsilt hüvitise maksmist ulatuses, mida selts kahju suurust puudutavaid asjaolusid arvestades peaks minimaalselt maksma.

Hüvitise maksmise tähtaja kulgemine peatub ajaks, mil toimingute lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu. Varasem kokkulepe, mille kohaselt selts ei pea maksma viivist kindlustushüvitisega venitamise korral, on tühine.

Kindlustusselts ei saa hüvitisest keelduda, tuues põhjenduseks kindlustusvõtja kohustuse rikkumise pärast kindlustusjuhtumi toimumist, kui kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult. Igasuguste kindlustusvõtja kohtustuste suhtes seltsi ees on VÕSis selgelt välja toodud põhimõte, et kohustuse mittetäitmine ei või olla hüvitamisest keeldumise põhjuseks juhul, kui see ei omanud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, suurusele või kahju kindlakstegemisele. Praktikas lahendab selle küsimuse vaidluse korral muidugi kohus.

VÕSis on kindlustuslepingust tulenevate nõuete üldine aegumistähtaeg kolm aastat ja see hakkab kulgema selle kalendriaasta lõpust, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui kindlustuslepingust tulenevast nõudest on seltsile teatatud, peatub aegumistähtaja kulgemine seltsi poolt nõude kohta tehtud otsuse kättesaamiseni kindlustusvõtja poolt. Sel juhul aegub nõue siiski kümne aasta möödumisel kalendriaasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks.

Kui aga kindlustusvõtja on esitanud seltsile taotluse kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja selts teatab selle rahuldamata jätmisest, võib kindlustusvõtja esitada hagi kohtusse ühe aasta jooksul vastuse saamisest, tähtaja möödalaskmisel vabaneb kindlustusselts oma täitmise kohustusest. Siiski ei vabane selts täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale selle tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

Varem oli hüvitisi puudutavate hagide üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt VÕSi rakendamisele kohaldatakse VÕSis sisalduvaid aegumise sätteid ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele.

Kuna VÕSi kohaselt on kindlustusega seotud hagide aegumistähtaeg lühem kui seni kehtinud seadus ette nägi, hakkab VÕSis toodud lühem aegumistähtaeg jooksma alates 01.07. 2002. Kui varasem pikem aegumistähtaeg lõpeks varem kui eeltoodud tähtaeg, arvestatakse tähtaja suhtes enne 01.07.2002 kehtinud seadust.

Tuues lisaks tõsiasja, et mida vanem on nõue, seda raskem on ka tsiviilkohtus tulemuslikkust saavutada, on kõigil, kel varasemast ajast jäänud lahendamata kindlustushüvitise nõudeid seltside vastu, otstarbekas need kriitilise pilguga üle vaadata ja vajadusel alustada tsiviilkohtumenetlust. Sama hoolas tuleb olla tekkivate nõuete suhtes.

Autor: Aare-Matti Inglist