Asbest toob suured kahjunõuded

Arstide uuringute järgi võib asbesti tekitatud tervisekahjustuste peiteaeg olla kuni 40 aastat. USAs sureb praegu asbestist tingitud kopsuvähki umbes 3000 inimest aastas ja nende arv kasvab kuni 2020. aastani. Euroopa teadlased prognoosivad, et asbestist tingitud tervisekahjustustesse sureb 35 aasta jooksul umbes pool miljonit inimest. Euroopas hinnatakse kahjunõuete potentsiaalseks suuruseks 510?1290 miljardit krooni.

Asbesti on nimetatud XX sajandi imemineraaliks. Tänu tulekindlusele ning halvale soojus- ja elektrijuhtimisele leidis see Eesti Entsüklopeedia andmeil laialdast kasutamist isolatsiooni- ja ehitusmaterjalina ning plastide ja tsemendi täidisena. Kuid heade omaduste kõrval on asbestil ka üks halb omadus, nimelt eritab ta väga peent tolmu, mis põhjustab hingamishaigusi, nagu asbestoos, ja kopsuvähki.

Asbestiprobleemi möödunud aasta augustis uurima asunud USA sõltumatu instituut Rand Corporation ütleb, et asbesti väga laialdase leviku tõttu ei piirdu sellega seotud kohtuprotsessid üksnes traditsioonilise asbestiga seotud tööstusega: asbesti kaevandamine, tootmine, paigaldamine. Kohtuasjad võivad tulevikus hõlmata ka kaudseid tööstusharusid, nagu tekstiili- ja autotööstus jm, ehk kuni 85% USA majandusest. Näiteks kasutas autofirma Ford aastail 1927?1997 asbesti autode piduriklotsides.

Rand Corporation leiab, et senised asbestikohtuasjadega seotud kulud on kärpinud firmade investeeringuid 160 miljardi krooni võrra ning on maksma läinud umbes 138 000 töökohta.

Tänapäeva Eestis asbestiprobleemi ei ole, seda kinnitas Eesti kliinilise meditsiini instituudi asbestilabori paar aastast tagasi tehtud uurimus, ütles tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Inna Vabamäe.

Siiski esineb meie elukeskkonnas veel asbesti sisaldavaid materjale varasemast ajast. Seda on nii eterniidis kui soojusisolatsioonimaterjalides. Seetõttu tuleb vanade eterniitkatustega majade või katelde lammutamisel olla ettevaatlik ja kasutada kindlasti kaitsevahendeid, ütles Tallinna Tehnikaülikooli ehitusmaterjalide õppetooli juhataja professor Lembi Raado.

Kõige teravam võib probleem olla Kundas, kus veel kümmekond aastat tagasi eterniiti toodeti. ?Kui teha Kundas sihtuuring, olen kindel, et seal tuleks välja nii mõnigi haigusjuhtum,? arvas Inna Vabamäe.