Ärge samastuge firmaga

See kommentaar on jätkuks eilses Äripäevas ilmunud kommentaarile ohtudest, mis saadavad kiiresti kasvavaid väikeettevõtjaid.

Kui ettevõte on jõudnud kiire kasvu faasi, siis on tal tõenäoliselt seni läinud hästi ja on välja kujunenud tüüplepingud. Kuna ettevõtja ise kasutab tüüplepinguid, siis aktsepteerib ta teiste omi, üksikasjadesse süvenemata. Koos tehingute suurenemisega suurenevad aga ka nendega kaasnevad riskid. Kindlasti tuleb hakata välistama suulisi kokkuleppeid, millega püütakse lepingu sisu täpsustada. Kuigi kumbki pool ei taha teist tüssata, võivad nad kokkuleppest erinevalt aru saada. Seetõttu tuleks ka suulised kokkulepped kindlasti kirjalikult, kasvõi e-posti teel üle kinnitada.

Vaimustatuna oma edust, ignoreeritakse sageli konkurentide reageeringut kiiresti kasvava firma agressiivsele tegutsemisele. Selle asemel tegeldakse organisatsiooni siseprobleemidega, mis on õige, kuid ei tohi unustada, et konkurentsieelis on ajutine. Kui kõik konkureerivad ettevõtted meelitavad kliente ühe ja sama sõnumiga, võib kasvu saavutada vaid turu üldise kasvu arvel, mitte konkurentidelt kliente ära meelitades.

Kui firma kasvab kiiresti, on tal ilmselt konkurentsieelis, mis kliente tema juurde meelitab. See on tal seni, kuni konkurendid enda firmades sama eelist välja ei arenda. Tõenäoliselt nad seda siiski teevad ja rohkemgi. Kui kiiresti kasvav ettevõte konkurente ei jälgi, märkab ta peagi, et kliendid on hakanud tema juurest lahkuma.

Kiirelt kasvavas firmas muutub rahavoogude jälgimine kriitiliseks. Üks likviiduskriisi allikas kiire kasvu faasis on käibe kiire kasv ja raha saldo suurenemine, mis võivad luua vale pildi investeerimise võimalustest. Raha investeeritakse uutesse projektidesse, unustades, et tegemist on lühiajalise võõra rahaga. Selle tulemusel tekib ootamatult likviidsuskriis, kus arvete tähtaja saabudes ei ole kontol piisavalt raha. Kui nüüd uued projektid ei osutugi nii tulutoovateks, kui esialgu paistis, on tulemuseks tõsine krahh.

Teine likviidsuskriisi allikas on liiga suured laenud. Pole harvad juhtumid, kus pangale laenu saamiseks tehakse ülioptimistlikud rahavoo prognoosid, et näidata intressikulude katteks raha olemasolu. Tähelepanuta jäetakse aga maksetähtajad ja kokkulepitud kuupäevaks ei pruugi klientidelt raha laekunud olla. Nii hakkavad kuhjuma tähtaja ületanud maksmata arved, ettevõte kaotab usalduse nii panga kui hankijate silmis ning algab allakäik.

Kui kasvu finantseerimiseks laenu kasutada ei saa, siis tuleks laiendada omanikeringi. See aga võib sageli takerduda ettevõtja soovimatuse tõttu jagada oma pirukat. Igal juhul on kasulik omanikeringi laiendada, kui see tagab ettevõtte kiirema arengu ning lisafinantssüstita ilmselt areng pidurdub. See aga peab olema selgelt mõlemale poolele kasulik tehing.

Uute projektide arendamine, mis ei haaku firma missiooni ja visiooniga. Kiire edu teeb julgeks. Edukas kasv tekitab kiustatust katsetada uusi projekte hoopis uutes valdkondades või soovi raskustesse sattunud ettevõtete kokkuostmise teel kiiresti territoriaalselt laieneda. Selline uutesse valdkondadesse sisenemine on aga seotud kõrgendatud riskiga ja nõuab suuremaid investeeringuid. Lõppkokkuvõttes võidakse olemasolev edukas ja kasvav äri finantsraskustesse viia. Uute võimaluste kaalumisel tuleks lähtuda ettevõtte visioonist ja missioonist ning vajaduse korral tuleks langetada otsus: see on huvitav ja tõenäoliselt kasulik, kuid mitte meie firma jaoks.

Kuidas neid ohte vältida, selleks mõned soovitused juuresolevas tabelis.

Autor: Ülle Pihlak