• OMX Baltic−0,81%306,85
  • OMX Riga−0,22%867,16
  • OMX Tallinn0,02%2 078,29
  • OMX Vilnius−0,63%1 202,39
  • S&P 500−0,01%5 911,69
  • DOW 300,13%42 270,07
  • Nasdaq −0,32%19 113,77
  • FTSE 1000,64%8 772,38
  • Nikkei 225−1,22%37 965,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%87,6
  • OMX Baltic−0,81%306,85
  • OMX Riga−0,22%867,16
  • OMX Tallinn0,02%2 078,29
  • OMX Vilnius−0,63%1 202,39
  • S&P 500−0,01%5 911,69
  • DOW 300,13%42 270,07
  • Nasdaq −0,32%19 113,77
  • FTSE 1000,64%8 772,38
  • Nikkei 225−1,22%37 965,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%87,6
  • 25.09.02, 09:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Presidendi valitsemisajaks pakub kaksikliit seitset aastat

Koalitsioon kiitis heaks põhiseaduse muutmise töövariandi, mille järgi valib rahvas presidendi otse senise viie aasta asemel seitsmeks aastaks.
Teine olulisem muudatus esialgse ettepaneku järgi oleks see, et kedagi ei saa presidendiks valida teist korda. Praegu võib presidenti valida kaheks järjestikuseks ametiajaks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Justiitsminister Märt Raski sõnul kiitsid põhiseaduse muutmise töövariandi heaks Reformierakonna ja Keskerakonna ministrid ning Riigikogu saadikud ühisel nõupidamisel. ?Jõuti veendumusele, et tekst on viisakas ja võiks olla põhiseaduse muutmise aluseks,? ütles Rask. ?See tekst saab diskussiooni objektiks.?
Tegemist on esimese reaalse sammuga presidendi otsevalimiste kehtestamisel ning kaksikliidu talvise koalitsioonileppe lubaduse täitmisel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peale presidendi ametitähtaja muutmise kirjeldab eelnõu töövariant teise olulise asjana presidendi otsevalimiste korda.
Presidendikandidaadi saab üles seada erakond või vähemalt 3000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku.
Ühevoorune hääletamine käiks nii, et valija seab kandidaadid oma eelistuste järgi pingeritta. Kui ükski kandidaat esimesi eelistusi arvestades valijatelt üle poole häältest ei kogu, võetakse arvesse ka teine ja kolmas eelistus ning vajaduse korral ka järgmised eelistused, kuni üks kandidaat saab üle poole valijate hääled.

Seotud lood

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Äripäeva esilehele