Marrandi näeb piirangus kasu

Kuidas kommenteerite seda, et Eesti kinnisvarasektor ei tunne terminit põllumajandusmaa?

Põld ja põllumaa on väga vanad eestikeelsed ja eestlastele läbi ajaloo pühad mõisted. Lisaks kinnisvarasektorile eksisteerib Eestis ka niisugune ettevõtlusharu nagu põllumajandus, mille jaoks põllumaa on tootmisvahend. Eelnõu on läbinud juriidilised ekspertiisid ja koostatud asjatundjate poolt. Pole põhjust kahelda terminite paikapidavuses.

Kuna maa sihtotstarvet saab ka edaspidi muuta, siis mis oli kavandatud müügipiirangute mõte?

Piirangud puudutavad ennekõike kinnisasju, mille kõlvikulises koosseisus on põllumajandusmaad rohkem kui 10 hektarit. Soovitan tutvuda seaduseelnõu seletuskirjaga, pidades lisaks kinnisvarasektorile silmas ka põllumajandussektori huve. Leian, et Eesti huvi on säilitada mingisugunegi filter põllumajandusmaa müügil olukorras, kus maareform on lõpetamata ja põllumaa hind Euroopa Liidus erineb kümneid kordi meil kehtivast hinnast.

Kes saab põllumaa müügi piiramisest kasu olukorras, kus põllumajanduslikku tootmist suudab lähiaastatel jätkata hinnanguliselt iga viies praegune põllumees?

Niisugust vähenemist ei toimu, sest Euroopa Liidus on põllumajandustootmiseks stabiilsemad tingimused. Regulatsiooni mõte ongi selles, et maal tegutsevad põllumajandusettevõtjad saaksid võimaluse muutuda konkurentsivõimelisemaks. Praegune keskmiselt 25hektariline talu ei võimalda tõesti areneda.

Kas põllumajandusmaa müügi piiramise ülesanne oli koguda valijate hääli?

Olen olnud tegev põllumajandusettevõtluses ja kohalikus omavalitsuses. Arvan, et tean selle ettevõtluse ees seisvaid vajadusi ja muresid. Maaküsimused on olnud eestlastele südamelähedased ja on jätkuvalt. Enamik inimesi suhtub kriitiliselt maa müüki välismaalastele. Praegune eelnõu on vägagi leebe ja arvestab nii poliitilist olukorda Eestis kui ka liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga. Valijate häältepüüdmise jutt on antud kontekstis mõttetu.