Reformierakonna liige Kristiina Ojuland pole ainus poliitik, kes on paistnud silma maksumaksja raha laristamisega. Ojulandi erakonnakaaslane Väino Linde kooris nii riiki kui ka linna. Nimelt võttis Riigikogu liikme ja Pärnu linnavolikogu esimehe ametis olev Linde transpordikompensatsiooni nii Riigikogust kui ka Pärnu linnast ning lasi topelt kinni maksta ka osa oma töötunde.
Eelmisel aastal kulutas Linde bensiini ostuks 45 000 krooni Pärnu linnavalitsuse raha. Suurt bensiinikulu põhjendas Linde sellega, et peab tihti Tallina ja Pärnu vahet sõitma. Samas maksis Riigikogu aga kinni ka Linde ööbimiskulud Pirita TOPi hotellis. Eelmisel aastal kulus selleks 93 000 krooni maksumaksja raha.
Pärnu linnavalitsus määras Lindele transpordikompensatsiooniks 70 000 krooni aastas. Lisaks maksis möödunud aastal Riigikogu Lindele transpordikompensatsiooniks 31 595 krooni. Sellest ligi 4000 krooni kulutas Linde taksokaardile.
Mitmed väljastpoolt Tallinna valitud Riigikogu liikmed, kellel on Tallinnas või pealinna lähedal oma maja, pole pidanud ebaeetiliseks võtta väljastpoolt Tallinna tööl käivatele saadikutele mõeldud 5000 krooni suurust eluaseme kompensatsiooni. Näiteks maksti 2000. aastal korterihüvitist Mõõdukate fraktsiooni tollasele liikmele Ivar Tallole, kes omas maja Tallinnas Veskimetsas ja seal ka elas. Tallo põhjendas kompensatsiooni küsimist sellega, et ta ei pea õigeks kahe elukoha ülevalpidamist. Tallol oli ka eluase Tartus.
Samuti said kompensatsiooni Tallinna-lähedastes valdades elanud Isamaaliidu fraktsiooni liikmed Tunne ja Mari-Ann Kelam ning Reformierakonna liige Neinar Seli. Kelamid üürisid riigikantseleilt soodsalt maja Keila-Joal ning samas üürisid ka korterit Tallinnas. Korteri ligi 9000 krooni suurust kuuüüri maksis riigikantselei. Neinar Seli omas maja Viimsi vallas Rohuneemes, kuid üüris Riigikogu kaudu endale korteri ka Tallinna kesklinnas.
Priiskav elustiil oli omane ka Isamaaliidu liikmele Tõnis Lukasele, kes haridusministriks olles üüris Tallinna kesklinnas korterit 10 000 krooni eest kuus. Üüri tasus riigikantselei. Kinnisvaraspetsialistide hinnangul eeldas 10 000 krooni suurune üür seda, et korteris pidi olema midagi luksuslikku.
Kokkuvõte on koostatud Äripäevas ja Päevalehes ilmunud artiklite põhjal