Miks Eesti majanduskasv pole stabiilne?

Kõigi, ka arenenud riikide majanduskasvu numbrid kõiguvad. Põhjuseks asjaolu, et majandus areneb tsüklitena, kus on omad mõõnad ja tipud, tõusud ja langused. See on omane kõigile majandustele.

Eesti majanduskasv on selle lühikese aja jooksul, mil teda on mõõdetud, kõikunud siiski oluliselt enam kui paljude teiste riikide majandused. Kõige kiiremini kasvas majandus 1997. aastal ? 9,8, samas kui 1992. aastal oli langus koguni 14,2. Isegi kui vaadata Eesti majanduskasvu numbreid alates 1995. aastast, mil esimest korda pärast reformide algust saavutati kasv, on erinevus parima ja halvima näitaja vahel küllaltki suur ? 10,4. Sealjuures kaotati tugev kasv väga kiiresti ? juba kaks aastat pärast parimat tulemust vähenes majandus 0,6.

Üpris tagasihoidlikus vahemikus kõiguvad üksnes arenenud riikide majandused, kuid ka nende seas on mitmetest asjaoludest tulenevaid erinevusi. Näiteks on Prantsusmaa ja Saksamaa majanduskasvud olnud mõnevõrra stabiilsemad kui Soome või Iirimaa omad. Samas on selgelt näha, et arenevate riikide majanduskasvud kipuvad rohkem kõikuma kui arenenud maade omad. Seega on loogiline, et ka Eesti majanduskasv kõigub rohkem kui Soome või Saksamaa oma.

Üheks põhjuseks, miks arenevate riikide majanduskasv on heitlikum, on nende majanduse tagasihoidlik maht. Madalatelt tasemetelt on kerge saavutada suuremaid kasvu-, aga ka langusnumbreid, ehk kõrgematelt tasemetelt on raske kasvada ja keerulisem tõsiselt kukkuda.

Siit aga tuleneb juba üks oluline järeldus ? majanduse arenedes peaksid ka Eesti kasvunumbrid muutuma stabiilsemaks. Tegelikkus tõestab seda küllaltki hästi, sealjuures mitte ainult arenevate maade osas. Ka USA ja enamiku Euroopa Liidu maade majanduskasvud on 1990. aastatel olnud vähem heitlikumad kui eelnevatel kümnenditel.

Hälbed nimetatud trendist on põhjustatud olulistest muutustest, nt Ida-Saksamaa liitmisest Saksamaa puhul ja ulatuslikest majandusreformidest Iirimaal.

Oluline on ka majanduse mitmekesisus ning struktuur. Vähestel majandusharudel põhinevad majandused on kergemini mõjutatavad protsessidest üksikutes valdkondades või piirkondades, seda nii negatiivselt kui ka positiivselt. Näidete otsimiseks ei tasu sealjuures kaugele minna. Venemaa kriis lõi 1998. aasta lõpus jalad alt Eesti toiduainetetööstusel ja põllumajandusel ning sealse suhteliselt suure hõive tõttu ka kogu majandusel. Samas oli hiljutisel ülemaailmsel telekommunikatsioonisektori krahhil Eesti majanduskasvule väga tagasihoidlik mõju, kuigi ekspordi mahtudest oli selle sektoriga seotud neljandik.