- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
- OMX Baltic−0,22%307,38
- OMX Riga−0,48%871,29
- OMX Tallinn0,28%2 052,28
- OMX Vilnius−0,33%1 207,15
- S&P 500−0,67%5 802,82
- DOW 30−0,61%41 603,07
- Nasdaq −1%18 737,21
- FTSE 100−0,24%8 717,97
- Nikkei 2250,47%37 160,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühisus on ohtlik illusioon
Kui üldse kuskil rakendada eluasemelaenu 50%-lise omafinantseerimise nõuet, siis parim kandidaat oleks ühisusega kortermaja, kuhu pole veel moodustatud korteriühistut. Sest ? ühisus on ohtlik illusioon, seaduste järgi eikeegi.
Praegune korteriomandiseadus (KOS) jõustus 01.07.2001, tunnistades kehtetuks vana. Uues KOSis on mitteeluruum üheselt korteriomandi eseme reaalosa, vanas seaduses võis mitteeluruum olla korteriomandi eseme reaalosa. Uue KOSiga muutusid ka mitteeluruumide omanikud automaatselt korteriühistu liikmeks korterühistuseaduse põhjal (KÜS) ja hakkasid osalema korterelamu majandamises.
Korteriühistu on KÜSi järgi eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud maja kaasomandi mõtteliste osade ühiseks majandamiseks. Korteriomanike ühisus on kaasomandi esemega seotud õigussuhted (või nende korraldamine).
Ühisus pole juriidiline ega füüsiline isik, järelikult puudub sel teovõime. Ühisus ei saa avada pangaarvet. Seda, et ühisus pole mitte keegi, kinnitab KOS ise ? kortermajas majandada võivate isikuteloetelust seda ei leia (vt tabel). Ühisus ei tee midagi, sest teda pole olemas. Ühisus ei majanda kaasomandi eset, seda teeb korteriühistu või valitseja.
Nii KÜS kui KOS tegelevad kaasomandiga. KOSi järgi korraldatakse ka korteriühistu majas kaasomandi eseme valitsemist vastavalt KOSile niivõrd, kuivõrd selline valitsemine pole vastuolus KÜSiga. St KÜSis reguleerimata küsimustes kehtib KOS. Ehk kui lasta välja uus KÜS, saaks seal KOSis sisalduvaid ebameeldivusi leevendada. Markantseimad on kaasomandi kasutamise küsimused, mis nõuavad kõigi korteriomanike kirjalikku nõusolekut:
valimisplakati ülespanek korteriühistu/ühisuse maja otsaseinale on kaasomandi eseme kasutamine (häälteenamus kehtib vaid korteriomaniku tegevuse mõjude kohta);mingi firma lubamine keldripinnale üürnikuks on kaasomandi eseme kasutamine. Sama käib ka pööningu, trepikoja ja krundi kohta;elamis- või äripinna juurdeehitamine ja turuhinnaga (ja korteriühistu/ühisuse kapitaalremonti suunatava kasumiga) realiseerimine, mis oleks Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Nõmmel korteriühistute/ühisuste jaoks elegantseim viis, kuidas kortermaja saaks täielikult renoveeritud ... on kaasomandi eseme kasutamine. Tegu on ka vanade korteriomanike mõtteliste osade marginaalse vähenemisega, kui juurde lisanduks kasvõi 10 cm2 uut reaalpinda.
Oleks ju hea, kui ruutmeetri katusepinna kohta oleks võimalikult palju omanikke. Mina eriti ei muretseks, kui minu õigused majaesisele murulapile väheneks uute omanike tekkimisega majja, kui need aitaks mul katust hooldada. KOS kaitseb kaasomanike õigust elada edasi lagunevas majas ja takistab edukalt äri- ja renoveerimisprojektide läbiviimist kortermajas. See kehtib nii ühisuse (teoreetiliselt) kui ühistu kohta. Ruum, mille ühistu/ühisus ehitab juurde ning kui kasvõi ühe omaniku nõusolek puudub, muutub kaasomandisse kuuluvaks ja ei ole reaalosana müüdav, üüritav, pangale tagatiseks antav.
Hetkel kuum
Soovite sellise uuskaasomandi välja üürida ? palun väga, kui vaid saate korteriomanike 100% nõusoleku. Kinnisvaraarendaja, kes soovib uue kortermaja konkreetse korteri juurde määrata kindlat parkimiskohta, peab ka paras kondiväänaja olema ? ohutum oleks moodustada õigeaegselt kogu parkimisalast eraldi krunt, mille omand elaks juba oma elu.
KOSis valitseja on kui mütoloogiline isik, sest tal on seaduse järgi kõva teovõime, valitseja mõiste on lahti seletamata. Kui valitsejale kehtiks samad usaldusnormatiivid, kui krediidiasutuste seadus näeb ette pankadele ja liisingfirmadele, siis palju torisema ei peaks. Kuna aga ühisusel pole pangaarvet, tekib küsimus, kuhu koguda remondifondi, kas veefirmale makstakse vee eest või jäädakse võlgu. Majanõukogule soovitan tähelepanelikult lugeda valitseja igakuist bilanssi ja kasumiaruannet.
Ühisus on nagu arengupuudega sündinud laps. Ta elab, kuid tänu hingamisaparaadile. Ühisusele on pankadel palju keerulisem laenu anda, järelikult tulevad laenutingimused ühisustele ebameeldivamad kui korteriühistutele. Millised lepingutingimused ühisusele tulevad ? ei tea, sest pankadel ja liisingfirmadel pole veel ametlikult kinnitatud laenutooteid ühisustele. AS Hansa Liising Eesti on Tallinna elamumajandusameti intressitoetuse abil andnud sooduslaenu 38 mln kr eest 61 korteriühistule ja ühele ühisusele (seisuga 23.09.).
Enimloetud
1
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
2
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
4
Viimased uudised
“Valitsuse väited on täiesti võhiklikud”
Hetkel kuum
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele