Kaubandusturg pingestub

Viimase nelja kvartali jooksul on kaubandussektori reaalne kasvutempo kättesaadava statistika alusel olnud Eesti põhiliste majandussektorite hulgas kiireim (reaalkasv ligi 10%). Tervikkontekstis jäi lisandväärtuse kasv kaubanduses viimase nelja kvartali jooksul alla vaid kaevandusele, kuid viimase osa majanduses on väike.

Arvestades majanduse praeguste trendidega naudib kaubandus mitme teguri koosmõju. Eesti tänase majandusarengu peamiseks kasvuimpulsiks on sisemaise tarbimise dünaamiline tõusujoon. Sellele aitab kaasa sissetulekute jätkuvalt kiire kasv, tööhõive stabiliseerumine, Eesti ajaloo soodsaimad finantseerimistingimused. Sellest tuleneb majapidamiste ja ettevõtete kulutuste hoogne tõus. Olulises osas aitab kaubanduse praegusele kasvule kaasa avaliku sektori julge investeerimistempo. See on eriti selgelt täheldatav osades kaubanduse valdkondades, eelkõige ehitusmaterjalide osas.

Teine põhiline fenomen tuleneb kaubanduse olulistest struktuurimuutustest. Pakkujapoolse turupositsiooni parandamise ajendil alguse saanud kaubanduskeskuste arendamine ja mitmekesisemate müügikontseptsioonide pealetung (jälgigem discounter-tüüpi ostukohtade edu) on kirglikult haaranud kaasa nõudluspoole.

Põhiliste ostukeskkondade muutus on jätkunud kiiresti ka käesoleval aastal. Kodumaine tarbimine kasvas viimase nelja kvartali jooksul ligi 6%. Kuna tarbimine kogu majanduses ei kasva siiski sama kiirusega kui kaubandus tervikuna, on suure tõenäosusega turgude mõjujõudu varasema aja ostukeskkonnana alahinnatud. Kuna kauplustes ja kaubanduskeskuses on käibestatistika tunduvalt usaldusväärsem, on turgude varasema osakaalu alahindamine üheks teguriks, miks kaubandus kasvab statistikanumbrite alusel praegu väga kiiresti. Kuid sellest eelnevast statistikaveast hoolimata hakkab turgude kui kaubanduse käibekasvu üks tugev potentsiaal ammenduma.

Kõigest hoolimata oli ja lähiajal jääb Eestis uue kaasaegse kaubanduspinna lisandumine kiiremaks nii lisandväärtuse kui ka käibe kasvust. Selle taga on ka viimaste aastate hüppeliselt kasvanud välisinvesteeringud kaubandussektorisse.

Viimastel päevadel ainuüksi Tallinnas avatud uued projektid ja olemasolevate olulised edasiarendused laiendavad Tallinna kaubanduspinda rohkem kui 30 000 ruutmeetri võrra. Sii tuleks veel lisada Kadaka turu territooriumil avatavad uued kaubanduspinnad.

Üldiselt viiks paari aasta perspektiivis ehitatavad ja/või planeeritavad kaubanduspinnad vähemalt Tallinnas kaubanduspinna elaniku kohta ligi 75% Euroopa keskmisest tasemest. Samal ajal jäävad elanikkonna sissetulekud näitena EL keskmisele kordades alla. Täielikult ei suuda seda vahet kompenseerida ka põhjanaabrite kulutused Tallinna piirkonna kaubanduses. See pärsib jätkuvalt sektori kasumlikkust ja pinge kasv kaubanduses tervikuna jätkub ka juhul, kui majandus areneks endises tempos.

Hoolimata ülevoolavast optimismist Eestis ei suuda Eesti majandus keskpikas perspektiivis hoida aasta esimesel poolel saavutatud kasvutempot ilma välisnõudluse pöördelise paranemise või eksportööride senisest oluliselt otsustavama rünnakuta välisturgudel.

Käesoleva aasta esimesel poolel on hüppeliselt kasvanud jooksevkonto defitsiit ja selle puudujäägi finantseerimiskvaliteet on langenud (kasvanud on lühiajalise iseloomuga välisvõla osakaal). Seetõttu hakkab taoline sisenõudlusele suunatud areng oluliselt pärssima Eesti arengut, kui välistasakaalus ei toimu oodatud paranemist käesoleva aasta lõpuks. See on tõsisem väljakutse kui üldiselt arvatakse.

Selles kontekstis on kodumaine tarbimistempo jätkuvalt kiire. Samuti tuleb arvestada, et ka Eesti hoogsa tervikkasvu jätkudes ootavad kaubandust ees rahulikuma edasiliikumise ajad, mis ettevõtete erinevat finantstugevust arvestades raputavad tänases konkurentsisituatsioonis neist mitmeid.

Tarbimise aeglustumise korral ei saa kõik kaubandusettevõtted ometi ühtviisi kannatada. Suhteliselt valutult elab tarbimistempo või üldmajanduse aeglustumise üle toiduainete ja esmatarbekaupade sektor. Selles sektoris tulenevad peamised muutused konkurentsist. Tuleb arvestada uute (välis)te-gijate lisandumisega, mis pingestab veelgi seniste tegijate tootlikkust.

Hooajakaupade ehk tsükliliste kaupade sektor on tarbimistempo ja üldmajanduse muutustele tundlikum. Siin sektoris mõjutavad muutused kõiki selles valdkonnas tegutsejaid, ehkki ka siin on määrav kaupmeeste kapitaliseerituse kvaliteet ja positiivse rahavoo genereerimise võime.