• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 15.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ITsse investeerimisel kaaluge renditeenust

Ettevõtte arenedes seisavad firmajuhid küsimuse ees, kui palju ITsse investeerida. Praktika näitab neile, et ükskõik kui võimast tark- või riistvara ka osta, vananeb see moraalselt juba 1,5 aastaga.
Muidugi võib see vihastada ? olete teinud arvutipargi ning riist- ja tarkvara soetamiseks korraliku investeeringu ja kui paari aasta pärast tuleb see uuema ja pahatihti ka kallima vastu välja vahetada, tuleb ikka tusk peale küll.
Kui firma töötajad peavad suhtlema ainult oma firma piires, siis pole riistvara ja eriti tarkvara uuendamiseks vaja kulutusi teha. Kuid kohe kui mängu tulevad firmavälised faktorid (see tähendab kliendid ja partnerid), peab firma tegema investeeringuid infotehnoloogiasse.
Seda just põhjusel, et kui firma töötajad ei kasuta üldlevinud teksti-, tabeli- ja esitlusprogramme ning tarkvara viimaseid versioone, muutub veebipõhine suhtlus väga raskeks, kui mitte võimatuks. On ju selge, et kui partner ei suuda lahti teha saadetud dokumente, valib ta sellise firma, kelle poolt saadetud dokumente ta suudab lugeda.
Siin tulebki appi IT-lahenduse pakkuja, kes vabastab firmajuhi pidevast tark- ja riistvara uuendamiskohustusest. Selle töö teeb ära teenusepakkuja, kellelt ettevõtted saavad neile vajalikke seadmeid ja programme rentida. Lisaks tark- ja riistvara uuendamiskohustusele langeb teenusepakkuja õlule ka tugiteenuse osutamine, andmeturve ning proaktiivne teenuse monitooring. Vähetähtis pole ka asjaolu, et firmajuht vabaneb teadmatusest, millal ta jälle peab IT toimimise tagamiseks tegema selleks mitteplaneeritud kulutusi. Rentides teenust, teab firmajuht täpselt, kui palju tema käest iga kuu raha küsitakse ning seega saab ta senisest palju paremini rahavooge juhtida.
Kliendi jaoks tähendab see kõigi vajalike tööriistade rentimist ja võimalust pühenduda täielikult ainult oma äriliste eesmärkide saavutamisele. Samuti vabastab see firma juhtkonna terve valdkonnaga seotud juhtimis-, motiveerimis- ja haldusprobleemidest. Ettevõte ei pea enam igal aastal muretsema pidevalt muutuvat infotehnoloogiat ja tarkvara, vaid rendib need koos tervikliku tugiteenusega teenusepakkujalt, tänu millele suurenevad vahendid põhitegevuse arendamiseks.
Iseenesest on tark- ja riistvara rentimine hea idee ? kogu töö teeb ära teenusepakkuja, keda lisaks kasumiteenimissoovile kannustab kindlasti ka hirm lepingus olevate sanktsioonide rakendumise ees.
Kuid tänapäeva maailmas ei piisa firmajuhil kahjuks enam riist- ja tarkvara rentimisest. Arvutitöökoht üksikult on ju tegelikult väärtusetu, oluline on see, milliseid võrgupõhiseid teenuseid saab tema vahendusel kasutada. Järjest rohkem on arvuti muutumas seadmeks, mis muundab üldkasutatavaid andmeid ja teenuseid edastava bittide jada inimese jaoks tajutavaks kujutiseks. Pole ju harvad juhtumid, kus klient teatab, et arvuti ei tööta, kuid tegelikuks veaks on hoopis andmeside rike või isegi madalama hinnaklassi andmesidepakettidega kaasnev ?tunne, et andmed liiguvad liiga aeglaselt?.
Personaalarvuti arengki on olnud viimasel kolmel-neljal aastal vaid suurema andmetöötluse kiiruse, suurema andmesalvestusmahu ja suuremate monitoride suunas, seega ainult kvantitatiivne. Kvaliteet on tulnud kusagilt mujalt ja see hakkab järjest rohkem tunda andma.
Telekommunikatsiooni kaasamine infotehnoloogiasse ei tähenda ainult arvutile interneti ja andmeside külgepookimist, vaid palju laiemaid võimalusi. See tähendab andmesidepõhiste teenuste ja kõigi teenust tagavate komponentide kompleksset monitoorimist ehk siis ühe või teise teenuse tasemele seatud eesmärkide (mõõdikute) kompleksset mõõtmist ja kiiret reageerimist avastatud anomaaliatele.
Loogilise jätkuna nõudmiste kasvule sisuteenuste käideldavuse osas ja rangete piiride kadumisele internetiühenduse ning seda kasutava infotehnoloogia vahel liigub ka vastutus kogu süsteemi käideldavuse eest teenusepakkujale, kes garanteerib arvutitöökoha riistvara toimivuse asemel teenuste toimivuse. Pean silmas teenuseid, mille kandvateks komponentideks on andmeside, selle sõlmpunktis asuvad teenuseserverid ja samuti lõppkliendi seadmed (arvuti, mobiiltelefon, pihuarvuti, külmik jms) ning olulisteks teenuse kvaliteeti määravateks mõõdikuteks rakendusserveri ja kliendiseadme vahelise andmeside kiirus ja toimivus.
Samuti on oluline neid mõõdikuid kõigi komponentide lõikes kompleksselt mõõta, ennetada probleeme, reageerida riketele operatiivselt ja vastutada teenuste või kogu teenuste süsteemi toimivuse eest. Loogiliselt on esimesed suuremad tegijad sellel turul telekommunikatsiooniettevõtted, kellel kogu vajalik infrastruktuur, ressurss ja teadmised juba ammu olemas. Üleriigilist kõne- ja andmesidet tagava infrastruktuuri IT-komponendid arvukates sõlmpunktides vajavad pidevat kaughaldust ja monitooringut.
Rentides IT-süsteeme infotehnoloogiaga tegelevalt firmalt, saab vajadusel jälgida veebi kaudu kogu oma firma IT-süsteemi olukorda. Spetsiaalsed programmid saadavad poolautomaatse e-kirja firma IT eest vastutajatele, kui märkavad hälbeid mõne seadme või teenuse käitumises. Seega juba enne (tõenäoliselt) saabuvat katastroofi on spetsialistidel teada, kus ja millal võib probleeme tekkida. Lihtsama näitena võib tuua lahenduse, kus võrgus olev printer edastab raporteid printeri olukorra kohta. Nii näiteks pole sekretäril enam vaja muretseda selle pärast, millal paber otsa saab. Tänu monitooringusüsteemidele on teenusepakkujal kogu aeg teada, milline on printeris olev paberikogus, ning printeris paberi vähenedes on varsti oodata koputust uksele, mis teatab uue paberi saabumisest.
Rakendusteenuse tarbimine võimaldab ettevõttel vähendada kulusid 20?40 protsenti võrreldes analoogse majasisese lahendusega. Peab küll tunnistama, et tegelikult on pikaajaline rent alati kallim kui ostmine, kuid tegelik kulude kokkuhoid tuleb hoopis sellest, et rakendust ning infrastruktuuri pole vaja ise hallata. Tänu suurele kasutajate arvule on teenusepakkuja keskmised kulutused (võrreldes majasisese lahendusega) ühe kasutaja kohta väiksemad. Just seetõttu ongi kliendile kvaliteetse teenuse ostmine odavam kui samaväärse lahenduse ise loomine.
Autor: Marko Kõiv

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele