Seda just põhjusel, et kui firma töötajad ei kasuta üldlevinud teksti-, tabeli- ja esitlusprogramme ning tarkvara viimaseid versioone, muutub veebipõhine suhtlus väga raskeks, kui mitte võimatuks. On ju selge, et kui partner ei suuda lahti teha saadetud dokumente, valib ta sellise firma, kelle poolt saadetud dokumente ta suudab lugeda.
Siin tulebki appi IT-lahenduse pakkuja, kes vabastab firmajuhi pidevast tark- ja riistvara uuendamiskohustusest. Selle töö teeb ära teenusepakkuja, kellelt ettevõtted saavad neile vajalikke seadmeid ja programme rentida. Lisaks tark- ja riistvara uuendamiskohustusele langeb teenusepakkuja õlule ka tugiteenuse osutamine, andmeturve ning proaktiivne teenuse monitooring. Vähetähtis pole ka asjaolu, et firmajuht vabaneb teadmatusest, millal ta jälle peab IT toimimise tagamiseks tegema selleks mitteplaneeritud kulutusi. Rentides teenust, teab firmajuht täpselt, kui palju tema käest iga kuu raha küsitakse ning seega saab ta senisest palju paremini rahavooge juhtida.
Kliendi jaoks tähendab see kõigi vajalike tööriistade rentimist ja võimalust pühenduda täielikult ainult oma äriliste eesmärkide saavutamisele. Samuti vabastab see firma juhtkonna terve valdkonnaga seotud juhtimis-, motiveerimis- ja haldusprobleemidest. Ettevõte ei pea enam igal aastal muretsema pidevalt muutuvat infotehnoloogiat ja tarkvara, vaid rendib need koos tervikliku tugiteenusega teenusepakkujalt, tänu millele suurenevad vahendid põhitegevuse arendamiseks.
Iseenesest on tark- ja riistvara rentimine hea idee ? kogu töö teeb ära teenusepakkuja, keda lisaks kasumiteenimissoovile kannustab kindlasti ka hirm lepingus olevate sanktsioonide rakendumise ees.
Kuid tänapäeva maailmas ei piisa firmajuhil kahjuks enam riist- ja tarkvara rentimisest. Arvutitöökoht üksikult on ju tegelikult väärtusetu, oluline on see, milliseid võrgupõhiseid teenuseid saab tema vahendusel kasutada. Järjest rohkem on arvuti muutumas seadmeks, mis muundab üldkasutatavaid andmeid ja teenuseid edastava bittide jada inimese jaoks tajutavaks kujutiseks. Pole ju harvad juhtumid, kus klient teatab, et arvuti ei tööta, kuid tegelikuks veaks on hoopis andmeside rike või isegi madalama hinnaklassi andmesidepakettidega kaasnev ?tunne, et andmed liiguvad liiga aeglaselt?.
Personaalarvuti arengki on olnud viimasel kolmel-neljal aastal vaid suurema andmetöötluse kiiruse, suurema andmesalvestusmahu ja suuremate monitoride suunas, seega ainult kvantitatiivne. Kvaliteet on tulnud kusagilt mujalt ja see hakkab järjest rohkem tunda andma.
Telekommunikatsiooni kaasamine infotehnoloogiasse ei tähenda ainult arvutile interneti ja andmeside külgepookimist, vaid palju laiemaid võimalusi. See tähendab andmesidepõhiste teenuste ja kõigi teenust tagavate komponentide kompleksset monitoorimist ehk siis ühe või teise teenuse tasemele seatud eesmärkide (mõõdikute) kompleksset mõõtmist ja kiiret reageerimist avastatud anomaaliatele.
Loogilise jätkuna nõudmiste kasvule sisuteenuste käideldavuse osas ja rangete piiride kadumisele internetiühenduse ning seda kasutava infotehnoloogia vahel liigub ka vastutus kogu süsteemi käideldavuse eest teenusepakkujale, kes garanteerib arvutitöökoha riistvara toimivuse asemel teenuste toimivuse. Pean silmas teenuseid, mille kandvateks komponentideks on andmeside, selle sõlmpunktis asuvad teenuseserverid ja samuti lõppkliendi seadmed (arvuti, mobiiltelefon, pihuarvuti, külmik jms) ning olulisteks teenuse kvaliteeti määravateks mõõdikuteks rakendusserveri ja kliendiseadme vahelise andmeside kiirus ja toimivus.