Enamus Eesti ettevõtteid ei tunne huvi tööks sobiva töökeskkonna loomise vastu, ehkki sellest sõltub ettevõtte efektiivsus.
'Õige tööandja ütleb, et hea töökeskkond võrdub töö efektiivsusega,' ütles
Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan. 'Tasub arvestada, et uusi töötajaid enam piisavalt peale ei tule,' põhjendas ta vajadust hoida leitud head töötajat, tagades tema tervise säilimise kuni pensionile minekuni.
60% Eesti ettevõtetest ei tunne paraku huvi, milline nende töökeskkond on. 70%
tööandjatest ei tunne huvi ega kasuta töötervishoiuteenuseid. Töötajaid ei saadetakontrolli mitte töötervishoiuarstide, vaid perearstide juurde, kes kinnitavad, etinimesed on terved. Siitan rääkis juhtumitest, kus samad töötajad paari kuu pärasttunnistati töötervishoiuarstide poolt töövõimetuteks.
Alates 1998. aastast on avastatud kutsehaigus 43 õmblejal. Siitan märkis, et mõju
avaldavad suur ületunnitöö osatähtsus ja asjaolu, et tellimuste tulekul töötavad õmblejad kuid puhkepäevadeta.
Siitan küsis, kas sotsiaalmaksust üldse piisaks, et kehvasid töötingimusi ja neist
tulenevaid tervisehädasid kinni maksta. Kui tööandja ise ei taha sellele mõelda, saab teda sundida seda tegema läbi raha. Ehkki kindlustusmakse kasvatab maksukoormust, lubab menetluses olev seadus soodustusi neile, kel töötingimustega kõik korras.
Kas vastav seadus enne valimisi ka vastu võetakse, pole Siitani sõnul siiski kindel. Juhul, kui riigikogu ei jõua seadust vastu võtta, algab eelnõu menetlus uue koosseisuga otsast peale.
Tööandjate sõnul pärsib neil töötajate tervise eest seismist ja kulutuste tegemist
maksuamet, kes loeb kõik erisoodustuseks ning maksustab 33 protsendiga.