• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Õigupoolest on viimasel poolaastal esile kerkinud kaks erinevat kohaliku kaupluseketi loomise kava ? neist Ida-Virumaa toidutööstuste oma on rohkem idee tasemel, kevadel kümme pankrotistunud Spari kauplust üle võtnud ABC Grupi omanduses olev Comarket on jõudnud konkreetsete läbirääkimisteni.
Samas võiks vaadata mõlemat algatust hoolimata mõningatest erinevustest Eesti kontekstis koos, sest siinsel turul tekkivad probleemid on paljuski samad ? seda nii konkureerides suurte kaubanduskontsernidega kui ka otsides partnereid killustatud massist, kus erinevad müügipindade suurused, tehnilised lahendused ning arusaamad.
Comarket OÜ tegevjuht Raimo Kaarlaid möönis, et omamaise keti loomise eelduseks on eelkõige teiste kettide või iseseisvate kaupluste vajadus liitumise või koostöö järele: ?Nii kaua, kui iseseisvad kauplused suudavad olla majanduslikult efektiivsed, koostööks üldjuhul vajadust ei nähta. See, kuidas keegi suudab ennustada konkurentsiolukorda ja võimalikke tulevikustsenaariume, sõltub juba konkreetse kaupluse või keti omanikest, ning konkurentsist neile kuuluvate kaupluste asukohas.?
Ta lisas, et uusi poode keegi rajama ei hakka, kuid frantsiisipõhisel alusel saaks olemasolevad ühtselt väiketööstuste kaupa müüa. Pilderi sõnul ei taheta üle võtta Skandinaavia mudelit ning midagi sortimendist lähtuvalt määrama ei hakata. ?Tahame, et selle keti kauplustes oleks saada väikeste tootjate kaup, rõhume siiski patriotismi peale ? inimesed on harjunud juba varasemast ajast tarvitama kodumaist päritolu toiduaineid.?
Pilderi sõnul on säärase ühistegevuse jaoks vajalik keskuse loomine, mis koondab oskusteabe ning pakub vajalikke teenuseid odavamalt kui üksiküritaja seda endale lubada saab, näiteks turunduse ja reklaami osas. ?Selline süsteem on olemas Inglismaal ? seal on väikeettevõtted end kokku võtnud ning neil toetab seda ka riik. Meil võiks ka nii olla,? ütles ta, lisades, et riigi toetus võiks just tulla keskuse loomiseks, et saaks selle projekti ellu viia.
Hulgifirma S-Marten ASi juhatuse esimees Guido Kundla hinnangul on kohalike väikekaupmeeste oma keti võimalustesse raske uskuda, kui seda pole keskselt teostatud. Vajalik on läbirääkimispartnerina ühe keskuse olemasolu, mis paneb paika turunduse ja sortimendi, tellib logistikateenust. Vastasel korral hankijad ja logistikafirmad paremat hinda ei paku.
Arvestades siinsete eraldi seisvate kaupluste ja väikekettide omapärasid ja erinevusi, oleks võimaliku kokkuleppe korral ilmselt kõige teostatavam edaspidi ühine sisseost ja turundus. Omamoodi eeskuju võiks pakkuda Leedulaste kaubandushiid Vilniaus prekyba (VP), mille üks osakond tegeleb ühise sisseostuga VP struktuuri mittekuuluvatele väikekaupmeestele. Viimased saavad nii kaupa natuke odavamalt ja VP omakorda võimsama ostumahu ning sellega kaasnevaid allahindlusi.
Hiljutisel konverentsil BaltTrade 2002 tegid eraldi seisvate kodumaiste kaupmeeste koopereerumisvajadusest tõsisemalt juttu ka lätlased.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele