Väikekaupmehed ehitavad ketti ainult idee tasemel

Õigupoolest on viimasel poolaastal esile kerkinud kaks erinevat kohaliku kaupluseketi loomise kava ? neist Ida-Virumaa toidutööstuste oma on rohkem idee tasemel, kevadel kümme pankrotistunud Spari kauplust üle võtnud ABC Grupi omanduses olev Comarket on jõudnud konkreetsete läbirääkimisteni.

Samas võiks vaadata mõlemat algatust hoolimata mõningatest erinevustest Eesti kontekstis koos, sest siinsel turul tekkivad probleemid on paljuski samad ? seda nii konkureerides suurte kaubanduskontsernidega kui ka otsides partnereid killustatud massist, kus erinevad müügipindade suurused, tehnilised lahendused ning arusaamad.

Comarket OÜ tegevjuht Raimo Kaarlaid möönis, et omamaise keti loomise eelduseks on eelkõige teiste kettide või iseseisvate kaupluste vajadus liitumise või koostöö järele: ?Nii kaua, kui iseseisvad kauplused suudavad olla majanduslikult efektiivsed, koostööks üldjuhul vajadust ei nähta. See, kuidas keegi suudab ennustada konkurentsiolukorda ja võimalikke tulevikustsenaariume, sõltub juba konkreetse kaupluse või keti omanikest, ning konkurentsist neile kuuluvate kaupluste asukohas.?

Kaarlaidi sõnul on koostöö loomise tingimuseks professionaalne turunduse ja organisatsiooni juhtimine. Selle eelduseks on oskusteave, koolitatud personal ja juhtimist toetav kassasüsteemidega integreeritud infosüsteem. ?Comarketil on tänaseks vastavad eeldused loodud,? lisas ta.

Konkreetseks minemata lausus Kaarlaid, et Comarket on arutanud kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtetega koostöövõimalusi, millest märkimisväärsemad on ühise ostukanali ja infosüsteemi loomine. ?Ühine ostukanal kindlasti ei tähenda tsentraalset logistikat. Võimalik on ka ühise kaubamärgi kasutamine, kuid see ei ole koostöö eelduseks,? märkis ta, lisades ühtlasi, et arutelude põhjal võib järeldada, et tänases konkurentsiolukorras ei oma koostöö veel piisavalt kriitilist tähtsust. Samas leiduvat ettevõtteid, kes teevad ettevalmistusi koostööks tulevikus.

Comarketi koostööhuvi tunnistas Viimsi vallas kolme poega opereeriva Toom Kauplused OÜ omanik Ago Kasak. ?See on hell teema, oleneb kaupluse asukohast ja positsioonist,,? märkis ta, viidates samuti sellele, et ei näe näiteks oma ketti kuuluva Viimsi Marketi puhul probleeme pikaajalises perspektiivis. Siiski ei välistanud Kasak Eestis kohalike kaupluste omavahelist koostööd, kas või ühise sisseostupoliitika kujundamisel.

Kindlasti on ühise keti loomisel üheks atraktiivsemaks koostööpartneriks peamiselt Virumaal paarikümne kauplusega opereeriv OG Elektra, teda kas siis oma sildi alla ahvatledes või talle ise ennast kosida pakkudes. Comarketi plaanidega kursis oleva OG Elektra ASi omaniku Oleg Grossi sõnul on tema firma kaubamärk nii tugev, et mingi muu märgi alla asumine pole vastuvõetav: ?Kui kellegagi liitume, siis ainult oma märgi all.?

Ta lisas samas, et ettevõttel läheb endal praegu väga hästi ning ollakse suuteline ise edasi laienema. Erinevalt Virumaal vinduvast Comarketist plaanib Gross avada seal piirkonnas peatselt kaupluse Ahtmes ja Sillamäel, lisaks lubas ta järgmisel aastal kaubanduskeskust Narvas ning kauplust Tallinnas Laagnas.

Elektra märgi frantsiisi suhtes on Gross skeptiline, pidades seda võimalikuks ainult siis, kui partner on väga tugev ja usaldusväärne ettevõte ? ja seda ei näita ainult bilanss.

Enda ettevõtte plussina hindas Gross oma tööstuse panust, mis aitab hoida sortimendis kõrgena kiiresti rikneva toidu, nagu kulinaaria- ja pagaritooted ning värske liha osakaalu vastanduseks suurettevõtete poolt sissetoodavale odavale kaubale. Säärases kontsernilaadses tegevuses nägi Gross võimalust nii siinsetele väiketootjatele ja ka kauplustele, kes tema sõnul siiski peaksid tulevikus ühinema.

Ida-Virumaa toiduainetööstuse oma poeketi idee ühe eestvedaja TÜ Jõhvi Piim juht Endel Pilderi sõnul pole ta Comarketi läbirääkimistest piirkonnas kuulnud, küll on aga ühendust võtnud paljud kohalikud kaupmehed, kes huvituvad muu hulgas ka sellest, et nende sortiment erineks suurte jaekettide pakutavast valikust. Ta lisas, et hetkel küll pole Jõhvi Piim otseselt koostöö-ideed edasi arendanud, kuid samas liigub asi edasi ka iseeneslikult, nagu kinnitab huvi kasv. ?Juttu pole niivõrd ketist, kuivõrd kaubamärgist,? lausus Pilder.

Ta lisas, et uusi poode keegi rajama ei hakka, kuid frantsiisipõhisel alusel saaks olemasolevad ühtselt väiketööstuste kaupa müüa. Pilderi sõnul ei taheta üle võtta Skandinaavia mudelit ning midagi sortimendist lähtuvalt määrama ei hakata. ?Tahame, et selle keti kauplustes oleks saada väikeste tootjate kaup, rõhume siiski patriotismi peale ? inimesed on harjunud juba varasemast ajast tarvitama kodumaist päritolu toiduaineid.?

Pilderi sõnul on säärase ühistegevuse jaoks vajalik keskuse loomine, mis koondab oskusteabe ning pakub vajalikke teenuseid odavamalt kui üksiküritaja seda endale lubada saab, näiteks turunduse ja reklaami osas. ?Selline süsteem on olemas Inglismaal ? seal on väikeettevõtted end kokku võtnud ning neil toetab seda ka riik. Meil võiks ka nii olla,? ütles ta, lisades, et riigi toetus võiks just tulla keskuse loomiseks, et saaks selle projekti ellu viia.

Hulgifirma S-Marten ASi juhatuse esimees Guido Kundla hinnangul on kohalike väikekaupmeeste oma keti võimalustesse raske uskuda, kui seda pole keskselt teostatud. Vajalik on läbirääkimispartnerina ühe keskuse olemasolu, mis paneb paika turunduse ja sortimendi, tellib logistikateenust. Vastasel korral hankijad ja logistikafirmad paremat hinda ei paku.

Arvestades siinsete eraldi seisvate kaupluste ja väikekettide omapärasid ja erinevusi, oleks võimaliku kokkuleppe korral ilmselt kõige teostatavam edaspidi ühine sisseost ja turundus. Omamoodi eeskuju võiks pakkuda Leedulaste kaubandushiid Vilniaus prekyba (VP), mille üks osakond tegeleb ühise sisseostuga VP struktuuri mittekuuluvatele väikekaupmeestele. Viimased saavad nii kaupa natuke odavamalt ja VP omakorda võimsama ostumahu ning sellega kaasnevaid allahindlusi.

Hiljutisel konverentsil BaltTrade 2002 tegid eraldi seisvate kodumaiste kaupmeeste koopereerumisvajadusest tõsisemalt juttu ka lätlased.