Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased lasevad poes ennast mõjutada
Nii saab tõlgendada uuringufirma Emor Balti riikides läbi viidud väärtushinnangute küsitluse tulemust. Ja omavahelise Eesti-Läti-Leedu maavõistluse pildi järgi on just lätlased-leedulased need, kes tasakaalukamalt ja vastutustundlikumalt poeriiulite vahel toimetavad. Leedukate puhul tuleb eristada noorsugu, kes naudingust samamoodi lugu peab kui eestlased, samas on elanikkonnas esindatud ka need, kes stabiilsust armastavad. Hoolimata neist eripäradest ja sellest, et Balti riikide elanikud on kokkuvõttes avatud muutustele ja uuendustele, ühendab meid hinnatundlikkus, siin pole midagi parata.
Aga ikkagi, üllatav on eestlasena olla teistsugune ? mis siis, et kaupluses ?, kui seda kinnitab üldlevinud arvamus. ?Paljude turundajate jaoks on väärtussüsteemi mõte uus ja seetõttu tundub keeruline,? tõdes ASi Emor sihtturunduse suunajuht Ülle Pärnoja. Ta lisas, et üks asi ongi stereotüübid, mida me endale ette kujutame, ning teine asi on see, kuidas tegelikult käitume.
?Eestlased otsivad kaubandusest vaheldust, tahavad kiiresti kätte saada boonust,? iseloomustas Pärnoja meid. Uuringu kohaselt eelistame mõne kaubanduskontserni antavat kohest allahindlust, kui kliendikaart terminalist läbi sahiseb, vastandina aasta lõpus tagasi makstavale rahale, mis meile enam allahindlusena ei tundu.
Ning muidugi veel see, et kliendikaarte jagavad kaupmehed võivad eestlaste lojaalsusest vaid unistada. Ligi pooltel kõigist kaardiomanikest on üks kaart, neist omakorda pooled külastavad seda peamist kauplust, mille kaart neil on.
Pärnoja sõnul on eestlased valmis tunnistama, et usaldatakse müüjat ? seda rohkem kui lätlased ja leedulased, kes hindavad rohkem reklaami ja tootetutvustusi ? ning kaupmehed võiks seda potentsiaali ära kasutada. ?Kauplus on viimane koht, kus saab inimest mõjutada ning müüjaid on mõtet koolitada,? märkis ta.
Emori väärtushinnangute uuring toimus tänavu jaanuaris, igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 15?74 aastat. Eestis langeb Pärnoja sõnul sellesse sektorisse 40 protsenti elanikkonnast.