Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liidus kolgitakse väikeriike

    Laenasin oma artikli pealkirja selsamal leheküljel olevast Alesina ja Giavazzi kommentaarist, sest nad juhivad tähelepanu Euroopa Liidu olulisele puudusele. ELis on reeglid väikeste riikide jaoks. Suurte riikide jaoks kokkulepped ei kehti. Stabiilsuspakt on hea näide.
    Möödunud aasta alguses lahvatas ELis konflikt Iirimaa ja Euroopa Komisjoni vahel. Põhjuseks oli väikese Iiri isepäisus. Iirlased ajasid oma majanduspoliitikat ja ei soovinud järgida Euroopa suurriikide nõudmisi. Euroopat häiris Iirimaa enam kui kümneprotsendine majanduskasv, sest sellega kaasnes kiire inflatsioon. Euroopa Komisjon nõudis suurriikide toel, et Iiri tõstaks maksukoormust.
    Suurriigid nägid pindu iirlaste silmis, aga palki enda silmas ei näinud. Inflatsiooni kiirenemine oli enesestmõistetav, sest Iiri majanduse kasvutempo oli kiire. Euroopa suurriigid jätsid tähelepanuta, et Iirimaa majandus on võrreldes nendega tunduvalt avatum ja et Iirimaal oli teiste riikidega võrreldes suurim eelarveülejääk ja väikseim riigivõlg.
    Iirimaa kriitikud ütlesid toona, et kuna iirlased on eurotsooniga liitunud vabatahtlikult, siis on nad kohustatud kehtestatud nõudeid järgima. Toona tundus, et tegemist on tõsise argumendiga. Nüüd on stabiilsuspakti nõuete täitmisega hädas Saksamaa ja Prantsusmaa, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas stabiilsuspaktiga kokkulepitud reegleid tobedateks. Sellest võib järeldada, et kui reegleid ei täida väikeriigid, siis on kuri karjas, kui nende samade reeglite vastu eksivad suurriigid, siis on reeglid tobedad.
    Euroopa Liiduga liitumist kavandav Eesti peab arvestama, et Saksamaa on avaldanud soovi Euroopa liikmesriikide maksupoliitika ühtlustada. Kui see idee realiseerub, siis tähendab see Eestile kindlasti maksukoormuse tõusu. Näiteks väitis Londoni investeerimisfirma CA IB Securitiese ühineva Euroopa strateeg Roger Monson hiljuti, et Eesti peab liitudes tõstma osasid makse. Briti parlamendisaadik Daniel Hannan lausus aga, et pärast tööd Eesti liitumistaotlust hindavas komitees sai temast euroskeptik. ?Üllatusena avastasin, et Eesti majandus on täna palju liberaalsem kui ELi praeguste liikmesriikide oma,? märkis ta. Hannani hinnangul tähendab euroliiduga ühinemine ELi poolt nõutud tingimustel Eestile aeglasemat majanduskasvu.
    Tundub, et Euroopa Liidus kehtib reegel, et on olemas suurriikide arvamus ja vale arvamus. Ja kui me ei ole nõus oma majanduse ühest edutegurist ? madalast maksukoormusest ? ELi kuuludes loobuma, siis saavad suured liikmesriigid veel ühe kolgitava väikeriigi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.