Euroopa Liidus kolgitakse väikeriike

Laenasin oma artikli pealkirja selsamal leheküljel olevast Alesina ja Giavazzi kommentaarist, sest nad juhivad tähelepanu Euroopa Liidu olulisele puudusele. ELis on reeglid väikeste riikide jaoks. Suurte riikide jaoks kokkulepped ei kehti. Stabiilsuspakt on hea näide.

Möödunud aasta alguses lahvatas ELis konflikt Iirimaa ja Euroopa Komisjoni vahel. Põhjuseks oli väikese Iiri isepäisus. Iirlased ajasid oma majanduspoliitikat ja ei soovinud järgida Euroopa suurriikide nõudmisi. Euroopat häiris Iirimaa enam kui kümneprotsendine majanduskasv, sest sellega kaasnes kiire inflatsioon. Euroopa Komisjon nõudis suurriikide toel, et Iiri tõstaks maksukoormust.

Suurriigid nägid pindu iirlaste silmis, aga palki enda silmas ei näinud. Inflatsiooni kiirenemine oli enesestmõistetav, sest Iiri majanduse kasvutempo oli kiire. Euroopa suurriigid jätsid tähelepanuta, et Iirimaa majandus on võrreldes nendega tunduvalt avatum ja et Iirimaal oli teiste riikidega võrreldes suurim eelarveülejääk ja väikseim riigivõlg.

Iirimaa kriitikud ütlesid toona, et kuna iirlased on eurotsooniga liitunud vabatahtlikult, siis on nad kohustatud kehtestatud nõudeid järgima. Toona tundus, et tegemist on tõsise argumendiga. Nüüd on stabiilsuspakti nõuete täitmisega hädas Saksamaa ja Prantsusmaa, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetas stabiilsuspaktiga kokkulepitud reegleid tobedateks. Sellest võib järeldada, et kui reegleid ei täida väikeriigid, siis on kuri karjas, kui nende samade reeglite vastu eksivad suurriigid, siis on reeglid tobedad.

Euroopa Liiduga liitumist kavandav Eesti peab arvestama, et Saksamaa on avaldanud soovi Euroopa liikmesriikide maksupoliitika ühtlustada. Kui see idee realiseerub, siis tähendab see Eestile kindlasti maksukoormuse tõusu. Näiteks väitis Londoni investeerimisfirma CA IB Securitiese ühineva Euroopa strateeg Roger Monson hiljuti, et Eesti peab liitudes tõstma osasid makse. Briti parlamendisaadik Daniel Hannan lausus aga, et pärast tööd Eesti liitumistaotlust hindavas komitees sai temast euroskeptik. ?Üllatusena avastasin, et Eesti majandus on täna palju liberaalsem kui ELi praeguste liikmesriikide oma,? märkis ta. Hannani hinnangul tähendab euroliiduga ühinemine ELi poolt nõutud tingimustel Eestile aeglasemat majanduskasvu.

Tundub, et Euroopa Liidus kehtib reegel, et on olemas suurriikide arvamus ja vale arvamus. Ja kui me ei ole nõus oma majanduse ühest edutegurist ? madalast maksukoormusest ? ELi kuuludes loobuma, siis saavad suured liikmesriigid veel ühe kolgitava väikeriigi.