Keda hakkab maksuamet kontrollima?

Maksusüsteemi põhilised eesmärgid peavad teenima riigi ja majandussektori huve. Riik on eluliselt huvitatud maksude laekumisest, kuna see moodustab suure osa fiskaalsetest sissetulekutest. Teisalt on maksustamissüsteem loodud tagamaks riigi üldist finantsilist stabiilsust. Investorid on huvitatud investeerimisest riiki, mis teostab selget ja efektiivset majanduspoliitikat, mille eesmärgiks on muu hulgas tagada investeeringute kaitse. Stabiilsest majanduskeskkonnast (s.h toimivast maksusüsteemist) on huvitatud nii suurinvestorid kui ka tavaline väikeettevõtja.

Rohkem kui aasta tagasi saabus maksuametisse ühelt maksumaksjalt kiri, kus maksumaksja oli sunnitud maksuameti tähelepanu juhtima konkureeriva äriühingu majandustegevusele. Nimelt muutus maksuseadusi korrektselt täitval maksumaksjal raskeks võistelda oma konkurendiga ebavõrdses olukorras.

Kirjas juhiti tähelepanu asjaolule, et ?must raamatupidamine? annab nende konkurendile võimaluse kasutada dumpinghindu ja kuna ettevõtte tegevusala kliendid on hinnatundlikud, siis kaasaminek hinnasõjas tooks kaasa ausa maksumaksja majandustulemuste halvenemise ja seega nende poolt makstavate maksude vähenemise. Kirjale oli lisatud mõlema äriühingu kasumiaruannete võrdlus.

Näide iseloomustab selgelt, et majanduslikust stabiilsusest ja sellega kaasnevatest hüvedest pole huvitatud ainult riigiorganid, vaid see toob kasu ka erasektoris tegutsevatele isikutele.

Alljärgnevalt peatuksin praktilisel teemal, milliste kriteeriumite põhjal otsustab maksuamet revisjone ja kontrolle läbi viia. Maksuamet on käivitanud riskianalüüsi ja objektivaliku, mille kaudu valitakse välja kontrollobjektid, kellel lasub väga suur maksurisk. Riskianalüüsi ja objektivaliku vahel on lahutamatu seos ja need on ajaliselt pidevas muutumises. Riskianalüüsis hinnatakse erinevaid maksuriske ja leitakse ühised näitajad tegevusalade lõikest kuni üksikute maksumaksjateni välja.

Revisjoni- ja kontrollobjektide analüütilise valiku võib liigitada kaheks:

1. Maksunäitajate hälvete väljatoomine ja selle tulemina kontrollobjektide valik, kus maksumaksjad jagatakse tegevusalade lõikes regioonidesse ja käibegruppidesse ning leitakse keskmised näitajad, millisteks võivad olla näiteks töötajate arv, keskmine töötasu, tasutud maksud jmt.

2. Maksupettusekeskne lähenemine, kus eelnevalt kaardistatud maksupettustele viitavate indikaatorite kaudu leitakse maksukohustuslaste registrist maksumaksjad, kelle majandustegevust tuleb kontrollida. Selline lähenemine võimaldab võidelda konkreetsete pettustega ja neid tulevikus oluliselt vähendada.

Loomulikult on igas analüütilises lähenemistees omad riskid. Mõningatel juhtudel võivad olla tulemid vasturääkivad, kuid just tänu eranditele saabki maksuamet pidevalt riskikriteeriumeid ja kasutatavaid indikaatoreid muuta ning koos sellega kindlustada tulevikus täpsemad valikud.

Milline analüütiline valik saab domineerivaks, ei ole veel kindel, kuid kontrolli teravik suunatakse isikutele, kes püüavad vältida maksude tasumist, kuid kes peaksid olema fiskaalselt olulised maksumaksjad. Põhimõtteliselt on teatud hälbe piires võimalik välja arvutada maksumaksja ligikaudne tasumata maksusumma ja enne kontrolli või revisjoni alustamist anda maksuhaldurile ülevaade erinevate maksude ja maksete lõikes, milliseks võib kujuneda määratav maksusumma, kus peituvad maksuriskid. See võimaldab iga konkreetset situatsiooni arvestades anda kontrollijale edasi põhilised näpunäited, millega nad oma ülesande täitmisel arvestama peaksid.

Tahes tahtmata peab maksuamet tegema valikuid, seda nii ajal, kui riskianalüüs puudus, kui ka nüüd, kus riskianalüüs on käivitunud. Kuna maksuameti ülesanne on tagada riigieelarve täitumine, kavandatakse edaspidi läbi viia ennetava mõjuga revisjone ja kontrolle. On ilmne, et iga sunniga juurdemääratud maksusumma mõjutab teatud määral vabatahtlikku maksulaekumist. Erandjuhtudel võib kontrollitöö tagajärjel vabatahtlik laekumine väheneda, kuid enamjaolt see siiski kasvab. Seega on maksuameti üheks ülesandeks analüüsida kontrollitööd, selle tulemusi ja üldist mõju maksude vabatahtlikule laekumisele. Eesmärk on võimalikult vähese sunni rakendamisega saavutada võimalikult hea tulemus laekumise osas.

Paljud äsja asutatud ja turule aktiivselt sisenenud äriühingud on valinud endale eesmärgiks kiire ja komplikatsioonideta rikastumise. Seejuures püütakse tihtipeale ebaseaduslike vahenditega vähendada äriühingul lasuvat maksukoormust. Selline käitumine on riigi ja kaaskodanike suhtes pahatahtlik, kuid vastavalt kehtivatele arusaamadele ei tunneta tavakodanik n-ö valgekraede seaduserikkumiste ohtlikkust.

Valitseb arusaam, et selliste tegude all on kannataja ennekõike riik. Tavakodaniku mõttelaadi kohaselt on riik umbmäärane mõiste, pealegi ei kaasne selliste toimingutega mõrva või varguse toimepanemise tulemusena võrreldavat kannatanu afekti. See fakt on muutnud trendikaks kombe heita maksuametile esimesel võimalusel ette maksumaksja ahistamist ja kummalisel kombel isegi maksumaksja arvel isiklikku rikastumist. Ometigi pole homse päeva peale mõtlevale inimesele tarvis pikalt seletada, kuivõrd destruktiivselt ja diskrediteerivalt mõjub varimajandus riigi majandusele. Nn valgekraede seaduserikkumiste tulemusena kannatab sellise tegevuse all lisaks riigile ka aus maksumaksja. Seda lihtsat fakti kahjuks kas ei taheta või ei suudeta endale teadvustada.