Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keda hakkab maksuamet kontrollima?

    Maksusüsteemi põhilised eesmärgid peavad teenima riigi ja majandussektori huve. Riik on eluliselt huvitatud maksude laekumisest, kuna see moodustab suure osa fiskaalsetest sissetulekutest. Teisalt on maksustamissüsteem loodud tagamaks riigi üldist finantsilist stabiilsust. Investorid on huvitatud investeerimisest riiki, mis teostab selget ja efektiivset majanduspoliitikat, mille eesmärgiks on muu hulgas tagada investeeringute kaitse. Stabiilsest majanduskeskkonnast (s.h toimivast maksusüsteemist) on huvitatud nii suurinvestorid kui ka tavaline väikeettevõtja.
    Rohkem kui aasta tagasi saabus maksuametisse ühelt maksumaksjalt kiri, kus maksumaksja oli sunnitud maksuameti tähelepanu juhtima konkureeriva äriühingu majandustegevusele. Nimelt muutus maksuseadusi korrektselt täitval maksumaksjal raskeks võistelda oma konkurendiga ebavõrdses olukorras.
    Kirjas juhiti tähelepanu asjaolule, et ?must raamatupidamine? annab nende konkurendile võimaluse kasutada dumpinghindu ja kuna ettevõtte tegevusala kliendid on hinnatundlikud, siis kaasaminek hinnasõjas tooks kaasa ausa maksumaksja majandustulemuste halvenemise ja seega nende poolt makstavate maksude vähenemise. Kirjale oli lisatud mõlema äriühingu kasumiaruannete võrdlus.
    Näide iseloomustab selgelt, et majanduslikust stabiilsusest ja sellega kaasnevatest hüvedest pole huvitatud ainult riigiorganid, vaid see toob kasu ka erasektoris tegutsevatele isikutele.
    Alljärgnevalt peatuksin praktilisel teemal, milliste kriteeriumite põhjal otsustab maksuamet revisjone ja kontrolle läbi viia. Maksuamet on käivitanud riskianalüüsi ja objektivaliku, mille kaudu valitakse välja kontrollobjektid, kellel lasub väga suur maksurisk. Riskianalüüsi ja objektivaliku vahel on lahutamatu seos ja need on ajaliselt pidevas muutumises. Riskianalüüsis hinnatakse erinevaid maksuriske ja leitakse ühised näitajad tegevusalade lõikest kuni üksikute maksumaksjateni välja.
    Revisjoni- ja kontrollobjektide analüütilise valiku võib liigitada kaheks:
    1. Maksunäitajate hälvete väljatoomine ja selle tulemina kontrollobjektide valik, kus maksumaksjad jagatakse tegevusalade lõikes regioonidesse ja käibegruppidesse ning leitakse keskmised näitajad, millisteks võivad olla näiteks töötajate arv, keskmine töötasu, tasutud maksud jmt.
    2. Maksupettusekeskne lähenemine, kus eelnevalt kaardistatud maksupettustele viitavate indikaatorite kaudu leitakse maksukohustuslaste registrist maksumaksjad, kelle majandustegevust tuleb kontrollida. Selline lähenemine võimaldab võidelda konkreetsete pettustega ja neid tulevikus oluliselt vähendada.
    Loomulikult on igas analüütilises lähenemistees omad riskid. Mõningatel juhtudel võivad olla tulemid vasturääkivad, kuid just tänu eranditele saabki maksuamet pidevalt riskikriteeriumeid ja kasutatavaid indikaatoreid muuta ning koos sellega kindlustada tulevikus täpsemad valikud.
    Milline analüütiline valik saab domineerivaks, ei ole veel kindel, kuid kontrolli teravik suunatakse isikutele, kes püüavad vältida maksude tasumist, kuid kes peaksid olema fiskaalselt olulised maksumaksjad. Põhimõtteliselt on teatud hälbe piires võimalik välja arvutada maksumaksja ligikaudne tasumata maksusumma ja enne kontrolli või revisjoni alustamist anda maksuhaldurile ülevaade erinevate maksude ja maksete lõikes, milliseks võib kujuneda määratav maksusumma, kus peituvad maksuriskid. See võimaldab iga konkreetset situatsiooni arvestades anda kontrollijale edasi põhilised näpunäited, millega nad oma ülesande täitmisel arvestama peaksid.
    Tahes tahtmata peab maksuamet tegema valikuid, seda nii ajal, kui riskianalüüs puudus, kui ka nüüd, kus riskianalüüs on käivitunud. Kuna maksuameti ülesanne on tagada riigieelarve täitumine, kavandatakse edaspidi läbi viia ennetava mõjuga revisjone ja kontrolle. On ilmne, et iga sunniga juurdemääratud maksusumma mõjutab teatud määral vabatahtlikku maksulaekumist. Erandjuhtudel võib kontrollitöö tagajärjel vabatahtlik laekumine väheneda, kuid enamjaolt see siiski kasvab. Seega on maksuameti üheks ülesandeks analüüsida kontrollitööd, selle tulemusi ja üldist mõju maksude vabatahtlikule laekumisele. Eesmärk on võimalikult vähese sunni rakendamisega saavutada võimalikult hea tulemus laekumise osas.
    Paljud äsja asutatud ja turule aktiivselt sisenenud äriühingud on valinud endale eesmärgiks kiire ja komplikatsioonideta rikastumise. Seejuures püütakse tihtipeale ebaseaduslike vahenditega vähendada äriühingul lasuvat maksukoormust. Selline käitumine on riigi ja kaaskodanike suhtes pahatahtlik, kuid vastavalt kehtivatele arusaamadele ei tunneta tavakodanik n-ö valgekraede seaduserikkumiste ohtlikkust.
    Valitseb arusaam, et selliste tegude all on kannataja ennekõike riik. Tavakodaniku mõttelaadi kohaselt on riik umbmäärane mõiste, pealegi ei kaasne selliste toimingutega mõrva või varguse toimepanemise tulemusena võrreldavat kannatanu afekti. See fakt on muutnud trendikaks kombe heita maksuametile esimesel võimalusel ette maksumaksja ahistamist ja kummalisel kombel isegi maksumaksja arvel isiklikku rikastumist. Ometigi pole homse päeva peale mõtlevale inimesele tarvis pikalt seletada, kuivõrd destruktiivselt ja diskrediteerivalt mõjub varimajandus riigi majandusele. Nn valgekraede seaduserikkumiste tulemusena kannatab sellise tegevuse all lisaks riigile ka aus maksumaksja. Seda lihtsat fakti kahjuks kas ei taheta või ei suudeta endale teadvustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Swedbank tõstis rahvaaktsia hinnasihti ja soovitab osta
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Taastuvenergia firma Enefit Greeni kolmas kvartal ületas Swedbanki analüütikute ootuseid, mille tõttu kergitati aktsia hinnasihti ja nähakse ligi 37% tõusuruumi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.

Olulisemad lood

Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.