Metsanduse arengukava vajab täiendamist

Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsatööstuse Liit on suurimad organisatsioonid, kes esindavad erametsaomanike ning metsal baseeruva tööstuse huve. Metsaomanike arv on üle 60 000 ja võib kasvada lähitulevikus 100 000 piirini. See tähendab, et oma pere kaudu on iga neljas Eesti riigi kodanik seotud metsaomandiga. Metsal baseeruv tööstus annab täna üle 20 riigi tööstustoodangust ja on suurim väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. On kahetsusväärne, et Riigikogu menetluses olev Eesti Metsanduse arengukava aastani 2010 on koostatud nende organisatsioonide seisukohti osaliselt eirates.

Arengukava koostamise käigus on korduvalt juhitud tähelepanu ebakohtadele valmivas dokumendis. Nii on arengukavas tahaplaanile jäänud erametsanduse arendamine, ometi on tänase Eesti metsanduse peamine problemaatika seotud just erametsandusega. Vastuseid küsimustele, mis on seotud erametsade majandamise efektiivsuse tõstmise, jätkusuutliku majandamise ning tulevikku suunatud otsuste langetamisega arengukava paraku ei anna. Arengukavast ei selgu, millisena tahetakse näha Eesti erametsandust aastal 2010, ometi just seda erametsaomanikud arengukavalt ootavad.

Arengukava koostamise käigus on korduvalt tõstatatud metsade range kaitse korraldamise printsiibi küsimus - mida, kus, kuidas ja millisel territooriumil kaitsta. Riigikogule esitatud arengukavas on eesmärgiks seatud ainult territoriaalne suurus - 10 suuruse metsaala range kaitse alla võtmine. Ei ole analüüsitud 240 000 ha suuruse reservaadi loomisega kaasneva saamata jääva sisemajanduse koguprodukti suurust, elanikkonna elatustaseme languse ulatust ning väliskaubanduse mahu vähenemist. Euroopas on rangelt kaitstavaid metsi 1,6 metsaalast, juba täna on see näitaja Eestis 4 korda suurem ning selle edasine kasv on Eesti majandusele suureks koormaks.

Maareform ning metsamaade erastamine on kestnud üle 10 aasta. Kui metsanduse arengukavas ei loobuta metsamaa erastamisel spekulatsiooni soodustavatest teguritest ning metsaga maa antakse RMK-le majandada ilma, et oleks kirjeldatud majandamise ulatust ning perioodi pikkust, kestab segadus metsaomandi ümber ka pärast 2010 a. Arengukavas oleks tulnud kirjeldada kuhu tahetakse perioodi lõpuks maade erastamisega jõuda, paraku on vaid kirjeldatud, mida erastamata maadel tegema hakatakse.

Metsanduse arengukava on dokument, mis Riigikogus heakskiidu saanuna on aluseks kogu Eesti metsanduse edasise tegevuse korraldamisel. Mida parem on see dokument, seda paremaks kujuneb ka Eesti metsanduse tulevik. Oleme seisukohal, et Eesti metsanduse parema tuleviku nimel tuleb metsanduse arengukava menetlemise käigus arvestada enamiku metsaga seotud inimesi esindavate valitsusväliste organisatsioonide seisukohtadega ja esitatud kujul arengukava mitte heaks kiita.