Rahandusministeerium: väliskaubanduse positiivne areng jätkub

Töötluskaupade sisse- ja väljaveo aastane kasv oli III kvartalis positiivne esimest korda pärast eelmise aasta suve. Normaalimport suurenes septembris eelmise aastaga võrreldes märgatavalt - tervelt viiendiku. Tundub, et kaupmehed kasutasid ära elanikkonna palkade kasvust ja hindade langusest tingitud reaalsete sissetulekute suurenemist ning soodsaid laenutingimusi.

Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa tööstuse kindlustunde indikaatorid püsivad jätkuvalt madalal tasemel. Sellest võib järeldada, et välisnõudlus jääb endiselt piiravaks teguriks kaupade eksportimisel. Euroopa tööstustoodang vähenes oktoobris teist kuud järjest, viidates ettevõtjate optimismi vähenemisele ning sellest tulenevalt ka tootmisplaanide alandamisele.

Eesti ettevõtete müügile pole aga olukord välisturgudel väga suurt mõju avaldanud -eksporditellimusi tundub jätkuvat. Seda võib osaliselt seostada uute turgude leidmisega teistes riikides, näiteks Venemaal. EKI tööstusettevõtete kindlustunde indikaator tõusis septembris veelgi, püsides üsna kõrgel tasemel juba alates aprillist 2002. Samas oktoobris EKI indikaator pisut alanes eelkõige tänu ekspordimahu, uute tellimuste ja lähikuude toodangumahu vähenemise tõttu.

Järgmistel kuudel võib oodata väliskaubanduse mahu edasist kasvu, kuigi välisnõudluse loodetud taastumine saabub paljude analüütikute arvates alles järgmise aasta teisel poolel. Eksport ja import peaksid küll aastases arvestuses suurenema, kuid kindlasti mitte nii suures mahus kui oodatud. Ka ekspordi- ja impordihindade kasvu prognoositakse alles alates järgmise aasta algusest ning sedagi tingimusel, kui Euroopa majandus elavneb. Kaubavahetusbilansi defitsiidi vähenemist lähiajal oodata ei ole. See mõjutab positiivselt käibemaksu laekumist.