• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EPL: Vene kurjategijad eelistavad Eesti vanglates istuda

    Venemaa vanglate viletsa olukorra tõttu ei soovi enamik Eestis karistust kandvaid Vene kodanikke minna kodumaa vanglatesse.

    Eile allkirjastatud Eesti-Vene vangide vahetamise leping on hea uudis Venemaa vanglates istuvale umbes 40 kuni 80 eestlasele ja Eestis elamisluba omavale isikule, kellel avaneb juba järgmisel aastal võimalus tulla karistust kandma kodumaale, kirjutab Eesti Päevaleht.
    Eestis trellide taga viibiva umbes 220 Vene kodaniku jaoks ei muuda eilne leping seevastu midagi, sest enamik neist ei soovi kodumaa vanglatesse minna.
    ?Ma olen mõnele siin ikka pakkunud sellist võimalust, aga seni pole keegi sinna tahtnud minna,? ütles Patarei vangla direktor Nikolai Kask. ?Sealsetes vanglates on Eestiga võrreldes viletsamad tingimused.?
    Kehva olukorda Venemaa kinnipidamisasutustes näitab kasvõi see, et Peterburi Krestõ vanglas on kinnipeetavaid üle 11 000, vangla on aga ehitatud 500 vangi jaoks.
    Vanglaspetsialistide hinnangul kasutab siin vangis istuvaist Vene kodanikest võimalust kodumaale minna ehk kümme protsenti.
    Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabitalituse juhataja Imbi Markuse sõnul eeldab vangi kodumaale karistuse kandma saatmine seda, et süüdimõistetu on ise sellega nõus.
    ?Sõlmitud leping tähendab, et Venemaa kodanikud või seal elamisluba omavad isikud võivad nüüd esitada avalduse kanda vanglakaristus lõpuni kodumaa vanglas,? ütles Markus. ?Leping baseerub Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute konventsioonil ega luba kedagi saata kodumaale vägisi.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinn börs jätkas nädalat tõusuga
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Pro Kapitali ja Coop Panga eestvedamisel tegi Tallinna börs täna 0,51% tõusu. Rohelises sulgusid ka Vilnius +1,29% ja Riia +0,04%. Benchmark indeks kerkis 2,08%.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.