EPL: Vene kurjategijad eelistavad Eesti vanglates istuda

Venemaa vanglate viletsa olukorra tõttu ei soovi enamik Eestis karistust kandvaid Vene kodanikke minna kodumaa vanglatesse.

Eile allkirjastatud Eesti-Vene vangide vahetamise leping on hea uudis Venemaa vanglates istuvale umbes 40 kuni 80 eestlasele ja Eestis elamisluba omavale isikule, kellel avaneb juba järgmisel aastal võimalus tulla karistust kandma kodumaale, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eestis trellide taga viibiva umbes 220 Vene kodaniku jaoks ei muuda eilne leping seevastu midagi, sest enamik neist ei soovi kodumaa vanglatesse minna.

?Ma olen mõnele siin ikka pakkunud sellist võimalust, aga seni pole keegi sinna tahtnud minna,? ütles Patarei vangla direktor Nikolai Kask. ?Sealsetes vanglates on Eestiga võrreldes viletsamad tingimused.?

Kehva olukorda Venemaa kinnipidamisasutustes näitab kasvõi see, et Peterburi Krestõ vanglas on kinnipeetavaid üle 11 000, vangla on aga ehitatud 500 vangi jaoks.

Vanglaspetsialistide hinnangul kasutab siin vangis istuvaist Vene kodanikest võimalust kodumaale minna ehk kümme protsenti.

Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabitalituse juhataja Imbi Markuse sõnul eeldab vangi kodumaale karistuse kandma saatmine seda, et süüdimõistetu on ise sellega nõus.

?Sõlmitud leping tähendab, et Venemaa kodanikud või seal elamisluba omavad isikud võivad nüüd esitada avalduse kanda vanglakaristus lõpuni kodumaa vanglas,? ütles Markus. ?Leping baseerub Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute konventsioonil ega luba kedagi saata kodumaale vägisi.?