Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sakala: Viljandi maine on siseturistide silmis paranenud
ES Turu-uuringute uuringust selgus, et Viljandil on aastaga õnnestunud parandada oma mainet Eesti linnadest Rakvere järel kõige rohkem.
Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Mari Sobolevi sõnul põhineb see Viljandi vaiksel, kuid järjekindlal arengul, mis on avaliku ja erasektori ühistegevuse vili, kirjutab Sakala.
'Viljandis ei ole sooritatud skandaalseid uskumatuid imeasju, nagu näiteks tarva kuju Rakveres, kuid on arendatud infrastruktuure ja avatud uusi avalikkusele erinevaid teenuseid pakkuvaid kohti,' rääkis Sobolev. 'Tulemusena on linna üldilme paranenud, võimalused avardunud ning see mõjutab mainet ilmselt rohkem kui tonn voldikuid.'
Samas selgus, et Viljandis korraldatavate ürituste maine on langenud. Mari Sobolevi meelest on põhjus see, et peale pärimusmuusikafestivali on suuremad üritused omapärata, kopeerides väiksemas mahus teistes Eesti paikades juba varem käivitatud ettevõtmisi.
Tema meelest on väikestele sihtgruppidele mõeldud üritustel (näiteks Kiriküüdi kunstipäevadel) omapära küllaga, kuid need ei mõjuta avalikku arvamust niipalju kui massiüritused.
Uuring korraldati eesmärgiga saada ülevaade eestlaste puhkuse veetmise viisidest, linnade külastatavusest ja külaskäikude põhjustest.
Selgus, et Viljandit külastab aasta jooksul ligi neljandik Eesti elanikest. Peamiselt tullakse külla tuttavatele ja sugulastele, üsna suur on ka huvireiside osa ning päris sageli ollakse läbisõidul.
Kõrgeimad hinded andsid Viljandile aga üle 50aastased, kellele linn on mälestustega seotud. Madalalt hindasid Viljandit 15?19aastased noored ja sellest saab järeldada, et neile ei ole siin eriti tegevust ega meelelahutust.