Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtja optimeerib sotsiaalmaksu

Samas kui ärinõuandlad kaitsevad igati võimalust sotsiaalmaksu kokku hoida, märkis Eesti üks tuntumaid raamatupidamisasjatundjaid Rita Ilisson, et näiteks Rootsis käsitletakse mõnedel juhtudel dividende palgaga võrdselt. ?Eks paljud Eesti väikeettevõtjad küsivad, mis nad sotsiaalmaksu eest saavad,? nägi Ilisson küsimust usalduses riigi vastu. ?Ehkki, vaadates helgemat poolt, äkki meie riik toetab hoopis nii väikeettevõtlust??

Küsitletud kümmekond ärinõuandlat jagunesid dividendide küsimuses laias laastus pooleks. Osa, näiteks Hansa Consult, keeldus üldse kommenteerimast. Teised kiitsid optimeerimise, kus töötasu muutub dividendideks, üldjoontes heaks.

Ärinõustamisfirma IMG Konsultant ASi vanemjuristi Ranno Tingase arvates võib juhul, kui firma juht on osanik, väikest töötasu ja suurt dividenditulu pidada täiesti soovitatavaks. ?Samas, kust see piir tõmmata?? küsis Tingas. ?Seadusandlus on jätnud ettevõtja enda valida, kuidas firmast tulu saada.?

Teisi n-ö vangerdusi, kui raha viiakse firmast välja näiteks laenuna ning hiljem tasaarveldatakse laen dividendituluga, ei saa aga Tingase arvates enam seaduslikuks pidada.

Maksuasjatundja Vello Vallaste endanimelisest nõuandlast ütles käitumise kohta, kus omanik elab sisuliselt dividendidest: ?See on väga levinud.?

Vallaste väitis, et riigi asi ei ole siin sekkuda ning nina vahele toppida. ?Tavaliselt käituvad nii inimesed, kes ei kiida riiklikku ettehooldust heaks. Nad on veendunud, et saavad tohtriteenuseid osta, haigekassakaarti kasutavad vaid pisiasjade puhul. Kes suudavad, kindlustagu end ise.?

?Kindlasti ei oleks õiglane, kui tekib võimalus jääda kõrvale solidaarsest ravikindlustusest väitega, et ta on nii jõukas, et jõuab oma ravi ise maksta,? lausus aga Nordea Panga Eesti filiaali juht Juhani Seilenthal. Tema sõnul poleks paha, kui riik n-ö hambaid näitaks. Neile, kes saavad enamiku tulust ravikindlustusmakse kohustuseta allikatest, võiks kehtestada natuke kõrgema summa kui miinimumpalga pealt määratav maksumäär.

?Kindlasti ei tohiks lahendus olla otsus lihtsalt dividenditulu maksustada, sest seda ei mõistaks meie välisinvestorid,? lisas Seilenthal.

Harju Ehituse juhatus esimehe Aare Neudorfi arvates on tegemist intiimse teemaga. Ettevõtjad sellest omavahel ei räägi. Samas nägi Neudorf küsimust nii nagu Rita Ilisson: äkki on riik jätnud ettevõtjale seadusaugu. ?Samas ma ei näe siin midagi hullu, ega maksukoormus ei ole nii väga väike,? ütles Neudorf.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aare Lapõnin tunnistas, et dividendide taga võib tegelikult peituda tõesti tasu tehtava töö eest. Samas pole maksuametil andmeid, kui palju on Eestis äriühingu juhtimisega aktiivselt seotud omanikke, kes saavad miinimumpalka. Lisaks puuduvad maksuametil ka andmed, kui palju on passiivseid omanikke, kes siiski on vormistatud tööle miinimumpalgaga.

Lapõnini väitel kaotavad sellised omanikud palgale vastavas aastakoefitsiendis. Viimasest oleneb omakorda hilisema pensioni suurus. Haigestumisel ei saa nad ka palgale vastavat haigusraha. Lisaks saab palgast teha seadusega lubatud mahaarvamisi.

Kas selline omanik, kel ametlik sissetulek nagu koristajal, aga elustiil jõuka kodanlase oma, ka laenu saab, sõltub pangast või liisingufirmast.

Vastavalt Ühispanga eraisiku laenutingimustele peab laenutaotleja tõestama regulaarset sissetulekut vähemalt 4000 krooni ulatuses, märkis panga avalike suhete juht Evelin Pull.

Liisingufirmadega on lihtsam jutule saada. Alar Kiilmaa Sampo Liisingust väitis, et dividendide puhul hindavad nad sissetulekuna seda ning mingi firma palgalehel asumist ei saa pidada esmaseks.