- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trahvist päästab tasuta tarkvara
Suured trahvid sunnivad firmasid võtma kasutusele legaalse Microsofti tarkvara. Kuid selle kõrge hind ahvatleb jätkama illegaalse tarkvaraga. Kas ajada odavalt läbi ja hirmuga trahvi oodata või maksta kõrget hinda microsoftilise hingerahu eest?
Alternatiiv on valida vaba tarkvara ? GPL-litsentsiga Linuxi tüüpi operatsioonisüsteem. Algatuseks võib proovida ju vaba kontoritarkvara Openoffice, see töötab ka Windowsi keskkonnas. Tean vähemalt ühte notaribürood, kus kasutatakse täielikult tasuta Staroffice?it ehk Openoffice?i eellast. Ja kuigi see on mitu aastat vana versioon, saavad nad sellega töö tehtud. Sealt jääb veel pisike samm, et täielikult Microsoft Windowsist loobuda ja võtta kasutusele ainult tasuta tarkvara ? Linuxil põhinev operatsioonisüsteem ja rakendused.
Miks seda siis ei kasutata massiliselt, kui see lahendaks kõik probleemid? Kas sellega saab ikka kõik tööd tehtud? Sageli on jäänud mulje, et Linux on mõeldud ainult spetsialistidele ja tavalisel inimesel ei ole sellega midagi teha. Väidan, et ka tavaline kontoritöötaja saab Linuxiga kõik tööd tehtud. Veel enamgi, Linux on parem kui Windows. Ligi 60 000 Windowsi maailmas teada oleva viiruse vastu on Linuxil neid ainult paar tükki ja uuemaid tarkvara versioone kasutades ei ohusta arvutikasutajat neist mitte ükski. Samamoodi on turvalisusega ? Windowsis avastatakse pidevalt uusi ja ohtlikke auke, aga Linuxit kasutades ollakse palju paremini kaitstud.
Minu esimene kokkupuude Linuxiga oli kaheksa aastat tagasi. Istusin siis tuima näoga musta ekraani taga ega osanud midagi teha ? sinnapaika esimene katsetus jäigi. Uuesti proovisin Linuxit kaks aastat tagasi. Seekord läks paremini ja ma loobusin Microsofti tarkvarast täielikult. Linuxil põhinevaid distributsioone (erinevate lisade ja programmidega pakid) on kümneid, ent kõigil on sama tuum, mida jätkuvalt arendatakse. Arvuti töölaual kasutamiseks on levinuim Redhat ja Mandrake. Erinevad nad vaid mõnes pisiasjas ja mõlemad sobivad proovimiseks ka algajale. Nende installeerimine on muutunud igale kasutajale jõukohaseks. Töötav süsteem hooldust peaaegu ei vaja. Uusimal Redhati versioonil 8.0 on kaasas peaaegu kõik eluks vajalik ? kontoritööks OpenOffice, e-posti, kalendri ja ülesannete jaoks Ximiani Evolution, veebikülgede lehitsemiseks Mozilla ja Netscape. Mida saab siis nendega teha? Vastu peaks küsima, mida on vaja teha. Tekstitöötlust pakkuval OpenOffice?i Writeril on pea samad võimalused kui Wordil. Tõsi, mõni käsklus asub teises menüüs ja seda peab natuke otsima, aga vajalik tekst saab trükitud. Samad sõnad kehtivad ka tabeltöötlust pakkuva OpenOffice Calci kohta. E-posti ja kalendri tarkvara Ximian Evolution saab ühendada ka MS Exchange?i serveriga ja kasutada jagatud kalendrit, ent selle hüve eest peab siiski maksma, nii nagu ka MS Exchange?i serveri eest. Kasutatav Exchange?i-sarnane server on ainuke asi, mida Linuxi all veel ei ole.
Linuxi abil saate ise valida arvutiekraani väljanägemise, te ei pea enam pidevalt vahtima üht ja sedasama Start-menüüd ? KDE töölauasüsteemil saate sättida kõik enda maitse järgi. Mulle meeldib väga võimalus kasutada näiteks kuutteist töölauda, mitte ainult ühte. Igal töölaual võivad olla avatud erinevad rakendused, siis leiab kiiresti üles vajaliku programmiakna.
Ka see artikkel on kirjutatud Redhat 8.0 operatsioonisüsteemi ja OpenOffice?it kasutades. Veelgi enam, Linuxit saab kasutada ka sülearvutil. Näiteks on minu igapäevaseks töövahendiks üks Eestis toodetud sülearvuti ja Windowsi seal peal ma ei kasuta. Siiski vajab Linuxi sülearvutile installeerimine mõningast kogemust, aga internetist leiab alati vajalikku abi. Linuxi pruukimiseks ei pea olema uusim ja kiireim arvuti, täiesti probleemivabalt töötab ta ka vanemal (näiteks 233 MHz Pentium) arvutil. Paraku peab seal kõiki uusi asju kasutades rohkem kannatust olema, aga eestlastel seda ju on...
Kui kaaluda kõiki plusse ja miinuseid, tuleb tõdeda, et legaalse ja tasuta tarkvara kasutuselevõtuks piisab ainult otsusest selle sammu kasuks. Kui siiski oskustest väheks jääb, saab abi otsida internetist ja Linuxiga tegelevatelt firmadelt.
Autor: Maanus Kask
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele