Andres Teder • 19 november 2002

Infotehnoloogia muudab sisustust

Üha laialdasemalt levivad kantavad arvutid ja traadita ühendusvõrgud panevad sisustuse loojad oma iseärasustega arvestama. Töökoht peab võimaldama inimesele sobivaima asendi arvutiga töötamisel ja laskma seda ka piisavalt tihti vahetada.

E-teenindus on asendamas traditsioonilisi teenindusvorme. See toob kaasa töökorralduse muutuse ettevõtetes ja üha vähem vajatakse näiteks teeninduslette.

Kuna info ei vaja säilitamist tingimata paberkandjal, siis muutuvad väiksemaks nii büroolauad kui ka ­kapid. Töökoha mõõtmete vähenemise kasuks räägib ka majanduslik aspekt. Ettevõttel on võimalik vähendada pinnaga seotud kulutusi, minnes üle avakontorile ja kasutades väiksemaid töökohti. Üha enam levib mööbli puhul ruumi püstsuunas kasutamine. Vähenenud töölaua mõõtmed kompenseeritakse vajadusel näiteks mitmekorruseliste lauariiulitega.

Just organisatsioonide ülikiire areng ja pidevad muutused nendes seavad täiesti uued nõuded ettevõtetes kasutatavale sisustusele. Mööbel kontoris peab olema senisest paindlikum, lihtne vajadusel ühest osakonnast teise viia. See paneb tootedisainerid looma enam sümmeetrilisi laudu, sest täna palju ostetud ebasümmeetriliste laudade ümberpaigutamisel tuleb koheselt ette ka käelisuse probleem.

Firmades läheb üha enam ruume ühiskasutusse. Täna kasutatakse nii umbes 10 pinnast, kuid meeskonnatöö levimine ja uuenev töökorraldus toob asjatundjate arvates kaasa 30 pinna mineku ühiskasutusse. See tähendab, et need ruumid tuleb ka sisustada polüfunktsionaalselt.

Tiimitöö levimine vähendab hierarhilisust organisatsioonides. Eesrindlikus firmas ei ole vaja luua selgeid erinevusi inimeste vahel lauaplaadi paksuse, väärispuidu või messingornamentide kasutamisega. Viimane arengusuund puudutab küll väliselt kujunduslikku poolt, kuid sisuks on töötaja tegutsemine eri rollides erinevates töörühmades.

Mitte alati ei ole otstarbekas kinnistada töötajale kindlat töökohta. Põhjused selleks võivad olla väga erinevad: kontoris viibitav lühike aeg, vajadus erineva funktsiooniga töökoha järele jne. See seab sisustusele uued nõuded. Inimesed peavad saama kasutada spetsiaalseid ratastel kappe, kus hoida ja millega sõidutada oma töövahendid kasutatavale kohale. Mõnikord aga on otstarbekas hoida ka töölauad ?kokkupakitult? kusagil eemal. Seda juhuks, kui vajatakse vaid aeg-ajalt abitöölisi või osa personalist töötab enamasti firma ruumidest väljaspool.

Töökorralduslikult lisandub nn kaugtöö tegemine kas kodu- või satelliitkontorites. Seega peab korralikuks bürootööks mõeldud sisustus olema sobiv kasutamiseks ka kodus. Vahe kodu ja kontori vahel väheneb ka ruumikujunduslikus mõttes.

Uudseks trendiks sisustuses on vabadus. Inimesel peab olema võimalus lihtsalt seada nii lauda kui ka tooli endale mugavasse tööasendisse. Mööbli reguleeritavus annab võimaluse seda muuta ergonoomiliselt sobivaks.

Ka peaks sisustus toetama inimese vajadust liikumise järele. Palju määrab siin töökoha joonis. Samas peab mööbelgi olema ruumis suhteliselt lihtsalt liigutatav, operatiivselt ümber sätitav. Näiteks kui tekib ajutine vajadus suurema tööpinna järele, võib oma töölauale kiiresti liita tavaliselt nõupidamislauana kasutatava laua.

Erilahendus tuleb leida call center?i tüüpi töökohtadele. Ka siin peab inimesel olema võimalus tööajal asendit vahetada, kas istuda või seista. Samas ei tohi nii tiheda töötajate kontsentratsiooniga alal tekkida vastastikuse häirimise või ahistatuse tunnet.

Omaette trendiks on keskkonnasõbralike materjalide kasutamine sisustuse tootmisel. Juba praegu arvestatakse arenenud riikides keskkonnasaaste koormust iga konkreetse laua või tooli tootmisel ja ka selle hilisemal utiliseerimisel. Teadlikumad ostjadki arvestavad sellega.

Hetkel kuum