Komistuskivid teel ELi

19. november 2002 oli see ajalooline päev, mil Euroopa Parlamendi plenaaristungil Strassbourg`is kõlas 23 ametliku keele hulgas esmakordselt võrdväärsena ka eesti keel. Igale kandidaatriigile anti 10 minutit eurointegratsiooniga seotud probleemide käsitlemiseks. Eestimaa Rahvaliidu seisukoha ütles välja allakirjutanu.

Eestimaa Rahvaliidu poliitika on Eesti põhiseadust järgides suunatud Eesti riigi sõltumatuse kindlustamisele ning Eesti rahva identiteedi säilitamisele globaliseeruvas maailmas. Rahvaliit käsitab riikide võrdõiguslikkuse ja nende võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvat Eesti ühinemist Euroopa Liiduga kui olulist sammu Eesti põhiseaduses fikseeritud rahvuslike ülesannete täitmiseks ebastabiilsetes maailmapoliitika oludes. Hinnates Eesti eurointegreerumise senist protsessi üldiselt positiivselt, peab Rahvaliit vajalikuks väljendada muret kolmes sise- ja välispingeid tekitavas küsimuses.

Euroopa Liidu Tuleviku Konvendis (ELTK) on arutusele esitatud ELi konstitutsiooni kehtestamise lepingu projekt. Ses esitatud põhiseisukohad viitavad selgelt püüdele muuta riikide liit sammhaaval föderaalsetel alustel toimivaks riiklikuks üksuseks.

Föderalismi põhimõtete esitamine ELTK lõppdokumendis võib oluliselt vähendada võimalust saada Eesti rahvalt referendumil toetus Eesti ühinemisele ELiga. Eesti rahva enamik võib nõustuda Eesti sõltumatuse vähenemisega riikide liidus, kuid ei nõustuks Eesti muutumisega Euroopa Ühendriikide osariigiks. Jutud väikeriikide paremast kaitstusest föderatsioonis oleks võrreldavad väitega, et pärisori on vabast mehest paremini kaitstud.

EL on Eestile pakutavatesse liitumistingimustesse sisse kirjutanud ebavõrdse kohtlemise Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) mõnes valdkonnas. Rahvaliit mõistab, et see on finantsressursside piiratuse tõttu paratamatu eelarveperioodil kuni aastani 2006. Samal ajal ei tohiks see jätkuda 2007. aastast algaval uuel eelarveperioodil, et ei süveneks poliitilisi pingeid tekitavad erineva kohtlemisega ?kahe Euroopa? ilmingud.

Ka ei saa nõustuda põllumajanduspositsioonides esitatud keeluga kompenseerida ELi eelarvest vähem laekuvat summat eraldistega rahvusriigi eelarvest. Eesti põllumehele tuleb võimalikult kiiresti luua lääneriikide omadega võrdsed konkurentsitingimused.

Erinevalt kõigist Euroopa riikidest ei rakendanud Eesti iseseisvusaja kümne aasta jooksul imporditolle ega muid väliskaubanduspiiranguid. Täielikust ühepoolsest avatusest tulenevale ebaausale kaubandusele lisandusid veel turumajandusele ülemineku reformide raskused ja ebastabiilsus Venemaa turgudel.

Ebavõrdsete ja ebastabiilsete kaubandustingimuste tõttu vähenes põllumajandustootmise maht Eestis viimase kümne aasta jooksul enam kui 50. Mitme põhitoiduaine ? liha, teravili ? tootmine ei kata Eestis enam ligilähedaseltki sisetarbimise vajadusi. Lina tootmine ja töötlemine suri Eestis täielikult välja. Kunagisest ?kartulivabariigist? kadus tärklise tootmine. Suhkru tootmist ei olnud sellistes tingimustes võimalik üldse alustada. Väljakujunenud tootmismahtude alusel tootmiskvootide kinnitamine tähendaks suuremale osale Eesti maaelust surmatunnistuse väljakirjutamist.

Rahvaliit loodab, et läbirääkimiste tulemusena kinnitatakse Eestile põhitoiduainete tootmiskvoodid, mis arvestavad üleminekuperioodi spetsiifiliste negatiivsete tegurite mõju ja tagavad Eesti sisetarbimise vajaduste rahuldamise, võimaldavad hoida aastasadade tööga haritavaks muudetud põllumaa väärtust ja loovad kindla aluse maaelu arengule.

ELi tugevnemise alus on tema üllaste põhimõtete ? võrdne kohtlemine, solidaarsus, õiglus jt ? järjekindel rakendamine kõigile ühinenud riikidele ja rahvastele. Soovime näha Eestit just sellise tugeva Euroopa riikide ja rahvaste liidu liikmena.