Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ego läheb härrasmehe tasku
Intervjuu novembri algusest Rocca al Mare kaubanduskeskuse tehnikapoes Ego-kaarte pakkuva Grete Napitsaga.
Mitu inimest on Teie kaudu juba Ego kaardi saanud?
Olen siin novembri algusest töötanud keskmiselt viiel õhtul ja vahendanud selle ajaga umbes 40 uut Ego kaarti. Kavatsen siin töötada kuni jõuludeni ja jõuda saja kaardiomanikuni.
Paljudega jõuate päevas Ego-teemal rääkida?
Kuuekümnega. Aga paljud neist soovivad vaid infot, mitte kaarti. Teistel on juba Ego, kuid seda nähakse vaid järelmaksu võimaldajana, ei teata midagi soodustustest. Kolmandad jooksevad Egost kuuldes kohe minema. Aga neid on vähe.
Kes on tüüpiline kaardivõtja?
40aastane härrasmees, kes tavaliselt ei hakka kaupluses kohe võimaliku ostu järele ringi vaatama, vaid tahab kaarti kasutada eeskätt 300 kohas pakutava soodustuse tarvis. Naisterahvad võtavad kaarte oluliselt vähem.
Kas Te ise usute Ego headusesse?
Kindlasti soovitan Egot sellega saadavate soodustuste pärast, ka saab teda kasutada rahvusvahelise maksekaardina.
Aga ise olete Ego-omanik?
Ei, olen üliõpilane ja mul pole kaardiks vajalikku 3000kroonist kuusissetulekut ega ole see ka poole aasta jooksul Hansapanga kontole laekunud. Seegi töö siin on ajutine, otsisin ammu võimalust õppimise kõrval veidi töötada. Saan tasu iga võetud kaardi eest ja kavatsen vähemalt osa saadud tasust kohe investeerida autojuhilubadesse.
On Teil konkurente?
Nädalavahetusel kohtusime siin Ühispanga Magneti-tüdrukuga. Aga me ei takistanud teineteise tööd. Leppisime kokku, et saadan Ühispanga kliendid tema juurde ja tema Hansapanga omad minu juurde. Ka meie tööandjad jäid selle lahendusega rahule.
___________________________________________
Jõuan vaevalt +-Elektroonika kauplusse, kui Ego-päkapikk-võluri terav silm mu leiab.
?Kas te teate Ego kaardist?? küsib ta, suunates mulle terve lasu teavet: et kaardiga saab soodustusi, et kui kaarti ei kasuta, pole ka tasusid jne.
Veel tulevad argumentidena sooduskampaaniad, telerid ja muusikakesed poole hinna eest.
?Olgu peale, võtan kaardi, aga ei hakka raha kulutama,? mõtlen. ?Ega ta tükki küljest võta.?
Ja juba kirjutab Grete pastapliiats minu soovil kaardi limiidiks 12 000 krooni ja kuumakseks 1200. ?Võtate ehk suurema limiidi?? küsib ta pangast minu palganumbreid kuulates. ?Kuni 8000kroonise sissetulekuga saate võtta kolm kuupalka, rohkemaga isegi neli!?
?Ei, ei võta,? vastan resoluutselt, tundes, et ahvatlus osta viib mindki nende ritta, kelle Ego järelmaksukaardi keskmine limiit 11 000 krooni, millest 70 protsenti on kasutuses. Egode ning Magnetite koguarv on tõusnud juba üle 80 000.
Veel jõuan mõelda, et Eesti pankade järelmaksu- ja vaba tagasimaksega krediitkaartide limiit küünib 1,5 miljardi Eesti kroonini. See tähendab iga siinse inimese kohta keskmiselt 1000 krooni suureprotsendilist laenuraha. Ego ja Sampo Panga järelmaksukaardi intress on 20%, Magnetil 16%.
?Minagi olen nüüd kaardiepideemia ohver,? tõden. Ja tunnen lähenevaid ostujõule.