1. detsember 2002 kell 22:00

Advokaat Kaasikul on tööeetikaga probleeme

On amoraalne jätta kollanokkadele alles nende raha ? niiviisi ütleb ühiskonnaelu tahke teravmeelselt arvustav Murphy seadus. Kaudselt käib see ütlus ka advokaat Viktor Kaasiku kohta. Advokaat Kaasiku maa-asjades lõppes kliendi esindamine nii, et väärtuslikku maad ei tagastatud mitte kliendile, vaid erastati võileivahinnaga Kaasikule endale.

Äripäev taunib advokatuuri juhatuse otsust Kaasikut mitte aukohtusse anda, sest juhtumit ei käsitletud kaugeltki sisuliselt. Samas tunnustab Äripäev Eesti Ekspressi, kes ei löönud kulpi selle maailma vägevate ees.

Mõiste advokaat tuleb ladinakeelsest sõnast advocare, mis tähendab abiks kutsuma. Seega kutsutakse advokaat abiks. Mida peaksid aga nüüd asjast arvama need inimesed, kel omandivaidlused pooleli või alles ees seisavad?

Kas palgata endale advokaat, maksta talle prisket honorari, anda tema kasutusse kogu info, kui advokaat võib ise hakata himustama kliendi vaidlusalast vara? Näinud, et klient vara tagasi ei saa, oleks ?amoraalne? jätta see niisama ripakile, kui on võimalus vara endale vormistada. Nii lihtsas seisus Murphy seadused inimloomust hinnates juba ei eksi. Heauskne klient Yens Marsen-Luther nentis, et advokaat seadis oma huvid kliendi huvidest kõrgemale. Et advokaat Kaasikul oli tõenäoliselt ainsana kõigekülgne info ja ta tunneb Eesti Vabariigi seadusi, oli asi n-ö vormistamise küsimus.

Advokatuur tegi suurima karuteene iseendale, asudes ühe oma liikme ümber ringkaitsesse ja jättes tähelepanuta kliendi õigustatud kriitika. Võib leppida tõsiasjaga, et sind arvati välja nende isikute hulgast, kellele tagastatakse maad, kuna tegemist oli nn enne sõda ümberasujatega Saksamaale. Palju raskem on leppida tõsiasjaga, et omandivaidluse objektiks olev maa libises hoopiski abiks kutsutu sülle. Advokaaditöö eetilisele poolele olekski pidanud advokatuur antud juhtumil tõsist tähelepanu pöörama. Tulemus võib olla see, et paljud kliendid ei julge enam advokaatide poole pöörduda, kuna pretsedent on loodud. Ent paljuski seisab õigusemõistmine just pretsedentidel.

Küsimus tekib ka Jõelähtme vallavalitsusele, kes lubas Kaasikul erastada 11,6 hektarit mereäärset maad tulekahjus kannatanud suvila juurde, mis kiiruga ostetud ja elamuks vormistatud. Äripäeval on teada juhtum samast vallast, kus elamuomanikule keelduti erastamast rohkem maad kui 2 ha, kuna seadus olevat seadus.

Äripäev ei sea kahtluse alla Kaasiku tegutsemise seaduslikkust, sest Kaasiku näol on tegemist advokaadiga, kes kliendi huvide vastu tegutsedes järgib kindlasti täpselt seadust. Taunimisväärne on see, et Kaasik käitus ebaeetiliselt ja advokatuur tunnistas kliendile mütsi silmadele tõmbamise kiiduväärt tegevuseks. Võib-olla tasub tulevikus palgata kaks advokaati ? üks maade tagastamiseks ja teine selleks, et esimene advokaat ei saaks maad kohe endale krabada.

Hetkel kuum