Krediidimeetod väldib topeltmakse

Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti (artikli 23 kohaselt) krediidimeetodit.

See tähendab, et kui Eesti resident saab Lätist tulu, mida selle lepingu kohaselt on Läti juba maksustanud, siis võib Eesti resident oma tulumaksukohustust arvutades lahutada Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust Lätis juba tasutud maksu summa. Krediidimeetod laieneb eranditult kõikidele maksulepingu alusel maksustatud tululiikidele.

Sarnaselt maksulepingule on ka tulumaksuseaduse §-s 45 topeltmaksustamise vältimiseks kehtestatud krediidimeetod. Kui Eesti residendi poolt välisriigis tasutud tulumaksusumma on väiksem kui Eestis tasumisele kuuluv maksusumma, peab Eesti resident tasuma Eestis selle tulumaksu vahe. Kui välisriigis tasutud tulumaksu summa on suurem kui maksusumma, mida Eesti resident on kohustatud Eestis tasuma, siis seda vahet ei hüvitata.

Seni kehtinud leping andis intresside ja litsentsitasude maksustamisõiguse ainult tulu saaja residendiriigile. Nagu eelnevalt mainitud, annab uus leping piiratud maksustamisõiguse ka riigile, kus intressid ja litsentsitasud tekivad, ehk siis sellele riigile, mille resident intresside või litsentsitasude maksja on või kus asub püsiv tegevuskoht, mille kaudu intresse või litsentsitasusid makstakse.

Uue maksulepingu artikkel 23 lubab Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata vastavalt lepingule lisaks dividendidelt kinnipeetud tulumaksule ka muudelt tuludelt või varalt Lätis makstud tulumaksu, sõltumata sellest, kas Eesti siseriiklik seadus sisaldab vastavat soodsamat sätet või ei.

Tulumaksuseaduse § 54 lg 5 kohaselt võib residendist äriühing, kes on viimase 12 maksustamisperioodi jooksul saanud välismaalt dividende, § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu ja dividendide aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu, kuid mitte rohkem kui 26/74 välismaal väljamakstud dividendide summast. Maksukorralduse seaduse § 1 lõike 5 kohaselt on Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (sh maksulepingud) Eesti maksuseaduste suhtes ülimuslikud ning kui ratifitseeritud välislepingud sisaldavad maksumaksja jaoks tulumaksuga maksustamisel või tulumaksu kinnipidamisel siseseaduses sätestatust soodsamaid tingimusi, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega, tulenevalt maksulepingu artikli 23 lõike 1 sätetest lubab Eesti siin tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Lätis makstud tulumaksuga. Arvesse ei võeta mitte ainult dividendidelt kinnipeetud tulumaksu, vaid ka muudelt tuludelt või varalt Lätis kinnipeetud või tasutud tulumaksu.

Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust võib maha arvata siiski vaid selle osa välisriigis tasutud tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Samuti tuleb silmas pidada, et mahaarvestus ei või ületada Eesti tulumaksuseaduse alusel nimetatud tulule enne mahaarvestuse tegemist arvestatud tulumaksu.

Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et alates 01.01.2003 muutub tulumaksuseaduse §-s 54 sätestatud tulumaksu mahaarvamise kord ning kaob 12kuuline ajapiirang.

Eestis võib maksulepingutest tulenevaid maksusoodustusi või -vabastusi rakendada vaid siis, kui väljamakse saaja on enne väljamakse tegemist väljamakse tegijale oma residentsust kirjalikult tõendanud.

Maksukorralduse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal õigus kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates taotleda Eesti maksuametilt enamkinnipeetud maksusumma tagastamist. Enamkinnipeetud tulumaksu tagastatakse vaid residentsuse tõendi esitamisel. Ka Lätis rakendatakse maksulepingust tulenevaid soodustusi vaid väljamakse saaja residentsuse tõendamisel.

Kui Eesti resident ei ole Läti residendist väljamakse tegijale enne oma residentsust tõendanud ning tulumaksu kinnipidamisel on rakendatud maksulepingus sätestatust kõrgem määr, saab maksumaksja Eestis tasumisele kuuluvast maksust maha arvata siiski vaid lepingust tuleneva soodusmäära.

Autor: Margit Aav