• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnaraha ja Väikese viigi ime

    Kui keskkonnaraha jagataks professionaalsemalt, oleks ehitamata nii mõnigi asi, mille väärtus on küsitav või mille puhul võiks arvata, et maksuraha on raisatud.
    Mullu novembris tõi FKSMi kontserni kuuluv Keskkonnaehitus Haapsallu Väikesele viigile 35 tonni kaaluva süvendi, mida kohalik leht hellitavalt imemasinaks nimetas. See oli üks kobakas rauast ujuvpump, mis ebahariliku hüüdnime teenis seepärast, et haapsallased olid oodanud siselahe puhastamist niivõrd kaua, et selle teostumine peaaegu uskumatuna näis.
    Paraku ei jätkunud idülli kauaks. Töö seiskus kevadel ja praegu näeb siselaht, mille kaldail asuvad linna kalleimad krundid ning kuulsaimad raviasutused ? sanatoorium Laine ja taastusravihaigla ?, välja kui lõpetamata vundamendiauk.
    Praegu pole teada, kes on tööde äpardumises süüdi. Teada on, et kulunud on ligi 3 miljonit krooni keskkonnaraha ja määritud on nii süvendaja kui ka tellijate, Haapsalu linnavalitsuse ja Veevärgi mundriau. Ehitaja väidab, et projekt oli puudulik. Tellija sõnab, et kogenematu ehitaja küsis konkursi võitmiseks liiga vähe raha. Ajakirjanikel pole kvalifikatsiooni, et hinnata projekti või tehtud tööd. Väheusutav, et väikses Eestis leidub insenerigi, kes söandaks hinnata objektiivselt.
    Väikese viigi puhastamisega pole seotud ainult omavalitsus ja ehitusfirmad, vaid ka keskkonnaministeeriumi keerulise nimega käepikendus: Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Asutus, kes jagab keskkonnamaksudest kogutud raha keskkonda edendavatele projektidele. Kummaline on see, et KIKi ametnikud on siiani ajakirjanike küsimustele viigi kohta vastanud: me pole kursis ega oska öelda. Aga KIK ju maksis ligi 3 miljonit krooni viigi süvendajale.
    Hiljaaegu paisus Läänemaal reoveepuhastite skandaal. Nimelt selgus, et on unustatud vedada reoveetrassid elumajadest puhastiteni, mistõttu seisid viimased kasutult. Puhastite rahastaja ja ehituse korraldaja, keskkonnaministeerium, veeretas vastutuse omavalitsustele. Ka viigi projektis peidab keskkonnamaksu miljonite kamandaja pea liiva alla.
    Autor: Andrus Karnau
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Riigikontroll: Rail Baltic on ajast maas, kulud suurenevad
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.