Kas Eesti peaks muutma maksusüsteemi?

Üksikisiku tulumaks on kohalike omavalitsuste põhiline tuluallikas. Kui Eestis kehtestatakse astmeline tulumaks, siis vahe jõukamate ja vaesemate omavalitsuste vahel muutub veelgi suuremaks. Juhul kui maksumäär jääb samaks, siis piirkondades, kus maksumaksjate enamuse moodustavad väikse sissetulekuga inimesed, jääb olukord endisele tasemele, kuid maksumäära alanemisel selle omavalitsuse tulud vähenevad.

Eesti regionaalne areng on ka täna ebavõrdne, kuid astmelise tulumaksu kehtestamisel suureneb ebavõrdsus veelgi. Selle leevendamiseks tuleb riigil leida mingi uus kompensatsioonimehhanism, kuidas tekkinud ebavõrdsus ümberjaotuse teel lahendada.

Eluasemelaenude jääk Eesti kommertspankades on täna ca 8-9 mld kr. Eluasemelaenude võtjad on ilmselt keskmisest suurema sissetulekuga inimesed. Kindlasti on nende hulgas palju noori peresid, kes oma kodu soetamise tuhinas on võtnud oma õlgadele suure laenukoormuse. Astmelise tulumaksu kehtestamine võib kaasa tuua nende netotulude vähenemise. Seetõttu võivad inimesed sattuda raskustesse laenude tagasimaksmisel. Kui inimeste sissetulekud vähenevad, siis võivad pangad hakata nõudma täiendavaid tagatisi, mida aga paljudel pole. See kõik võib hakata mõju avaldama kinnisvara hindadele.

Igasugune maksusüsteemi muutmine kahjustab riigi mainet välisinvestorite silmis ning seab ka kodumaised investorid keerulisse olukorda oma tuleviku planeerimisel.

Astmelise tulumaksu mõtte realiseerida soovijad on antud küsimusele lähenenud just väiksema sissetulekuga eraisiku seisukohalt, kelle jaoks tundub ahvatlev mõte, et tulevikus võetakse kellegi jõukama taskust tunduvalt rohkem kui täna. Aga samas ei ole toodud välja mõjusid Eesti riigi ja majanduse kui terviku seisukohalt.