Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk või erisoodustus?

    Erisoodustus on umbisikuline maks. 2000 krooni erisoodustust tähendab, et ettevõtte/asutus peab maksma 892 krooni sotsiaalmaksu ja 703 krooni tulumaksu, kokku makse 1595 krooni.
    Erisoodustus on maksudega koormatud sama kallilt kui palga maksmine. Palga puhul lisandub koormatisena küll veel töötuskindlustusmakse, kuid seda koormatist ei nimetata ametlikult maksuks.
    Siililegi selge, et kui töötaja saab hüve, mis kuulub eelkirjeldatud viisil maksustamisele, siis tööandja arvab vastavad maksud tööjõu hinna hulka, st palk on vastavalt väiksem. Kas avalikus sektoris toimib sama põhimõte? Kahtlen selles sügavalt.
    Mitmes Euroopa riigis on mitterahalised soodustused (nagu ametiauto) maksustatud, kuid vastavat maksu peab maksma soodustuse saaja - eraisik.
    Niisugune süsteem tagab avaliku sektori tasustamise süsteemi läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise printsiibi eri sektorites.
    Eestis on praegu nii, et avalikus sektoris tehakse tihti olulisi soodustusi (ma ei pea siin silmas lihtsaid töötegijaid), mille eest maksu maksab soodustuse tegija ning seda maksu ei arvata tööjõu hinna sisse.
    Kui maksu peaks maksma soodustuse saaja, siis mõnel juhul palgast ei jätkuks, et maksta ära maksud soodustuste pealt.
    See omakorda looks surve avaliku sektori palkade kasvuks. Vähemalt saaks selgemaks, kui kallis on meie avalik sektor. Umbisikulise erisoodustusmaksu kahjuks on veel mitmeid argumente:
    Erisoodustuse hinnalt makstav sotsiaalmaks on isikustamata samas kui palgalt makstav sotsiaalmaks on isikustatud. Ainult isikustatud sotsiaalmaksust sõltub haigusraha suurus ajutise töövõimetuse korral, sõltub tulevase pensioni suurus (II samba puhul ka veel riigi poolt täiendavalt lisatav 4% jne).
    Erisoodustuse tulumaks on maks soodustuse tegijale, seega ei ole kasutatav eluasemelaenu intresside, koolituskulude jms maksusoodustuse tarbeks
    Võimaldab manipulatsioone näiteks alimentide suuruse määratlemisel. Tööandjaga kokkuleppel on võimalik saavutada olukord, et töötaja poolt sildiga ?erisoodustus? saadavad hüved ületavad sildiga ?palk? saadavate hüvede summa.
    See võimaldab maksta alimente ainult lahtrisse ?töötasu? kuuluvate hüvede pealt Kui erisoodustusmaks oleks isikustatud, siis selle tõstmine tähendaks ka valitsejate endi isikliku maksukoormuse tõusu, umbisikulise erisoodustusmaksu puhul tähendab maksutõus koormisi ainult valitsetavatele ning ei puuduta valitsejaid.
    Erisoodustusmaksude umbisikulisuse kasuks räägib üks argument: lihtsam administreerimine võrreldes isikustatud maksuga.
    Oleks kohane, kui valitsejad põhjendaksid erisoodustusmaksu ümber tekkinud kära taustaks, kas selle maksu administreerimise lihtsus kaalub endiselt üles umbisikulisuse negatiivsed küljed?
    Või tuleks siiski põhimõtted ümber vaadata ning hakata soodustusi maksustama palga komponentidega analoogiliselt?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vaiko Eplik: plaadimüügist enam ära ei ela Muusikatööstus muutuste lävel
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Balti aktsiaturg asus suure käibega tõusma
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,05% kui Balti põhinimekirja käive kerkis üle keskmise ja küündis kolme miljoni euroni.
Balti koondindeks Baltic Benchmark tõusis täna 1,05% kui Balti põhinimekirja käive kerkis üle keskmise ja küündis kolme miljoni euroni.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Tööstused saavad 7 miljonit taastuvenergia arendamiseks
Ettevõtetele pakutakse alates 50 000 euro suuruseid toetuseid, kui need soovivad tööstusaladel taastuvenergiat toota. Maksimaalne toetussumma ulatub miljoni euroni ning kokku läheb toetusteks 6,8 miljonit eurot.
Ettevõtetele pakutakse alates 50 000 euro suuruseid toetuseid, kui need soovivad tööstusaladel taastuvenergiat toota. Maksimaalne toetussumma ulatub miljoni euroni ning kokku läheb toetusteks 6,8 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Koondamiste tõttu leiab töötajaid lihtsamini, ent majanduslangus tööjõukriisi ei lahenda
Kuigi majandus jahtumise ja osa ettevõtete koondamise tõttu on veidi lihtsam töötajaid leida, siis Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Raul Puusepp sellest end eksitada ei laseks.
Kuigi majandus jahtumise ja osa ettevõtete koondamise tõttu on veidi lihtsam töötajaid leida, siis Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Raul Puusepp sellest end eksitada ei laseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.