Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roheline tee ebaausale konkurentsile avatud
Muudetud toiduseaduse järgi peavad toiduga tegelevad ettevõtted esitama 1. jaanuariks 2003 veterinaarametile või tervisekaitseinspektsioonile taotluse tunnustamiseks. Kui taotlus on järelevalveametis ?sees?, võib ettevõte jätkata töötamist. Seaduse varasema variandi kohaselt pidid ettevõtted olema tunnustatud 1. jaanuariks 2003 ning tunnustust omamata pärast seda enam töötada poleks tohtinud.
Veterinaarametil või tervisekaitseinspektsioonil on ka õigus ettevõttele anda ajutine käitlemisluba kuni aastaks, kui ettevõte on alustanud euroinvesteeringute tegemist ning esitanud investeeringute tegemise ajakava, millest ta kinni peab.
Seadusemuudatuste kohta on arvamust avaldanud Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Omavalitsusliitude Ühendus. Omavalitsusliidud leiavad, et needki mööndused pole piisavaid ja oleks vaja veelgi pikemaid tähtaegu, ettevõtlusliidud aga leiavad, et muudetud seadusega saavad konkurentsieelise ettevõtted, kes ei ole viinud ennast euronõuetega vastavusse ning nii karistatakse ?tublisid? firmasid.
Toiduainetetööstuse liidu tegevdirektor Helve Remmeli sõnul pole liidu liikmetel tunnustamisega probleeme, välja arvatud Kalev ja Salutaguse pärmitehas, kes ehitavad uusi tehaseid. ?Inimesi õpetatakse selliste seadusemuudatustega mitteseadusekuulelikkusele, rahva esindajad ise soosivad ebaausat konkurentsi,? ütles Remmel. ?Ka on ohu märk see, et ametnikele on antud nüüd õigus ise otsustada ettevõtte tunnustamise üle, kuid teatavasti on ju võimalik kõiges kokku leppida.? Ettevõtjatele on tunnustamisega seonduv dokumentatsioon nii keeruline, et mõned neist on toonud tervisekaitseinspektsiooni dokumente lausa prügikotiga. ?On toodud prügikotiga dokumente, et võtku me sealt ise, mis meil vaja on,? ütles Tallinna tervisekaitsetalituse direktor Jaan Rüütmann. ?Tunnustamisega seonduv pinge on ikka suur, nii meie kui ka ettevõtjate poolt.?
Rüütmann sõnas, et ehk võtavad toiduseaduse muudatused ning pikenevad tähtajad veidi pinge maha. ?Meie töötame praegu sisemiste ressursside arvelt, raha meile spetsiaalselt tunnustamisega seotud ületundide maksmiseks ette pole nähtud,? sõnas ta. ?Inspektorid võtavad reede õhtul koju kottidega dokumente kaasa ja töötavad ka kodus.?
Rüütmanni sõnul on Tallinna 2000 tervisekaitseinspektsiooni järelevalve all olevast ettevõttest tunnustatud praeguseks 675. ?Suurte firmadega pole probleeme, aga just väikeettevõtted on jätnud tunnustamise viimasele hetkele, ilmselt ka lootes, et seda tähtaega ei tulegi,? rääkis Rüütmann. ?Samas satuvad nüüd nende seadusemuudatuste tõttu ettevõtted, kel kõik korras, ebaõiglasesse olukorda.?
Veterinaarameti teatel on tunnustamist vajavad ettevõtted lõpuks ?ärganud? ning taotlusi tunnustamise saamiseks tuleb ametile palju. ?Tööd on palju, taotlusi tuleb rohkem kui tavaliselt,? ütles veterinaarameti toiduhügieeni osakonna juhataja Raimond Strastin. ?Kõige keerulisem on olukord ladustamise ja mitteloomse päritoluga toiduga tegelejatega - neid on palju ja nende hulgas on palju tunnustamata ettevõtteid.?
Ettevõtetelt, kes oma eurokorda saamise heaks teinud ega ka tunnustust veterinaarametile esitanud, võetakse Strastini sõnul käitlemisluba ära. Praeguseks on tema sõnul tunnustatud pooled veterinaarameti järelevalve all olevad ettevõtted. ?Palju on selliseid firmasid, kes on ehitusliku poole pealt korras, kuid tegelevad alles dokumentatsiooniga, eriti väiksemad ettevõtted,? sõnas Strastin.