• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarmo Punger ehitab annelinlastele keskuse

    TTK Tarmo Punger on võtnud südameasjaks ehitada annelinlastele lõpuks ometi oma keskuse.
    Olete ajakirjanduses öelnud, et läheksite Tallinna tööle ainult siis, kui väljavaade paneks teil käed värisema. Milline töö see oleks?
    Raske küsimus ? hetkel on tänases töökohas tööd palju ja selle ammendumist pole veel näha. Üldiselt loen oluliseks mingi põhimõttelise ettevõtmise ülesehitamist või konkreetsete sihtideni väljaviimist ? ka meeskonna liikmena. Ehk ei pea olema alati ainult tippjuhitöö, aga ainult hea palgaga koht ? et tule istu ja tööta - ei ole mingi põhjus. Ma ei loe ennast selliseks karjääriinimeseks, kes liiguks kobedamale tiitlile mitte sisu vaid vormi pärast stiilis: olen 2 aastat arendusdirektor, siis tahaksin olla 3 aastat keskmise firma tegevdirektor jne.
    Mis teeb teie töö TTKs huvitavaks?
    Tulin siia 6 aastat tagasi ning järgneva aasta jooksul seadsime sihid paika ? meil on jooksvalt järgneva 4 aasta stsenaarium (äriplaan), mida pidevalt jälgime ja siis aasta-paari kaupa juurde kirjutame. Praegu on meil plaanid 2006. aastani, kusjuures 2006. on esimene aasta, mida näeme natukene rahulikumana, st. tegeleda enam sisemiste protsessidega.
    Teie firmal on pidevalt olnud suured arenguplaanid. Kas on mõni projekt, mis praegu tundub teile eriti huvitav?
    Meie jaoks on praegu enam huvipakkuvad 3 peasuunda: üks eesmärke on see, et ETK kui Eesti kapitalil põhinev ja Eestis ainulaadset ärifilosoofiat kandev ettevõte areneks, suudaks jätkuvalt vastu seista lääne kapitali pealetungile. ETK ja piirkondlike ühistute kaubandussüsteem, kus tekkiv kasum jaotatakse liikmete-klientide ostuboonuseks ning ettevõtete kaasaegsete arenguvajaduste katteks on üks vähestest järelejäänud kodumaistest kaubandusalastest suurettevõtmistest. Tema kasutegurit kogu Eesti turukeskkonna stabiliseerijana olukorras, kus lääne kaubandusettevõtete esialgu suurte kahjumitega turuvõtmine peab kunagi pöörduma ka kasumisaamiseks - ja seda ei jaotata siis mitte laiali või ei investeerita Eestisse - ei tohiks mingil juhul alahinnata. Kujutelm, kus turg 2-3 välismaise suurkorporatsiooni vahel jaotuks poleks hea ei tootjale ega tarbijale.
    Teine oluline tegutsemissuund on see, et suured projektid, millest üks on Annelinna piirile kavandatav ja Tartu suurimate hulka kuuluma hakkav Kalda Keskus, saaksid inimeste huvidele vastava sisu ja vormi ning annaksid tarbijale just selle, mida ta ootab.
    Kolmas asi võiks see olla, et vastaksime oma projektidega võimalikult täpselt Tartu piirkonna liikmete-klientide huvidele.
    Tartu ettevõtete TOPi konvertentsil ütles aselinnapea Margus Hanson, et siinsetest ettevõttetetest ei planeeri tulevikku üldse 31% ja elab jooksvas aastas 56%. Kas Teie kui juht tegelete enam tuleviku või olevikuga?
    Kindlasti tulevikuga. See info, mis on meil käes olevikus, on määrav tuleviku teede valimisel. Kaasaegne infotehnoloogia on võimeline tootma meeletutes kogustes andmeid, milledest tuleb selekteerida just need õiged, mida analüüsides saab firmat õiges suunas arendada.
    Kas peate ennast autoritaarseks juhiks?
    Arvan, et autoritaarsuse-meeskonnatöö skaalal paiknen keskel või isegi meeskonnatöö poolel. Loomulikult peab aeg-ajalt lahendama küsimusi järsemalt ? kasvõi ajateguri ärakasutamiseks ? ning kõik juhid peavad olulisel hetkel lahendama küsimused oma sõnaga. Samas arvan, et meie firmas on kujunenud juhtkond, mis ühelt poolt töötab meeskonnana ning teisalt on kõigil tegevusvabadus ? me ei ole käsuliini kõrgele ajanud. Arvan, et nii mõndagi inimest üllataks, kui palju meie meeskonna liikmetel on otsusõigust ja ? vabadust oma pädevuse piires asjade otsustamisel. Arutame omavahel tähtsamad asjad läbi ja püüame teha põhiotsused meeskonnana; edasi juhivad alljuhid reeglina oma lõiku juba ise . Loomulikult kaasneb õigustega ka vastutus tulemuste eest. See süsteem on ennast õigustanud ja olen oma töökaaslastega väga rahul.
    Kas sellest süsteemist tuleneb ka mõistliku pikkusega tööpäev?
    Ega meil öösel töötamist küll ette ei tule ja tegelikult ei aja me näpuga järge, mis kellaajal juhtkond töötab ja mis ta hetkel teeb. Loomulikult, kui firma telefon peab ikka vastama kella 8st, siis sekretär peab ka sel kellaajal tööl olema.
    Kas olete praktiseerinud ka välismaal mõnes teenindusvaldkonnas?
    1992.aastal sain majandusministeeriumi kaudu kolm kuud praktikat Saksamaal Kielis ühes suures kaubandusettevõttes. Seal siis nägime, kuidas arenenud riigis kaubandust tehakse. Meil oli just selline aeg, kus arvati, et kõige targem inimene kaupluses tööd korraldama on kassapidaja: tema ju võtab kliendilt raha ja kuuleb-näeb. Loomulikult ongi teenindusettevõtte üks olulisemaid lülisid vahetu teenindaja, kuid juhtimisotsuseid tuleb korduvate tegevuste puhul võimalikult tsentraliseerida - see on kaasaja kaubanduse põhiideoloogia. Tol ajal oli moesõna hoopis detsentraliseerimine ? Saksamaal nägime aga täpselt vastupidist. Kõik toimus keskuse kaudu ning juba tol ajal toimis kauplustes elektrooniline kauba tellimine: öösel tellis arvuti kauba ja juhataja ainult korrigeeris.
    Meile oli see vapustav kogemus ja püüdsime sakslastele seletada, et nad on täiesti valel teel, aga täna ütlen, et olime toona veel lollid küll.
    Kuidas te ennast täiendate?
    Ma ei poolda üldharivaid lühikursusi, mida korraldavad firmad ? u 6 aastat tagasi külastasin üht ja see ei jätnud head muljet. Minu jaoks on siin tegemist pigem psühholoogilise koolitusega ? seda võib ju vaja olla, aga kas see on väärt sellist raha, mida küsitakse täna? Praegu õpin avatud ülikoolis ning kui tahtejõud annab, siis ehk lõpetan saabuval kevadel.
    Kui saaksite veelkord ülikooli astuda, mida õpiksite täna?
    Esimene kord tahtsin üldse astuda ajakirjandusse, aga ma ei jõudnud kaugemale loomingulisest konkursist, sest avastasin eesti keele eksami ja nii kolisin dokumendid majandusse üle. Praegu läheksin ehk juurat õppima. Näen juurale ka kiiresti laienevat kasutusala perspektiivis. Mida enam areneb riik, seadusandlus ja ärikeskkond.
    Mida viimati lugesite?
    Viimati lugesin läbi 4 osa Harry Potterit ? kuu aega tagasi lõigati mandlid välja ja siis ei tohi alguses eriti rääkida. Istusin kodus ja esimene virn, mis diivani kõrvalt kätte sattus, juhtuski olema lapse oma. Lugesin siis need läbi ? vahvalt kirjutatud. Ootan põnevusega viiendat raamatut.
    Aga mida muidu loete?
    Armastan lugeda reisikirjeldusi. Kriitika korras pean mainima, et olen pettunud Rollingute saates televisioonis. Sorry, arvan, et võibolla annab mõnigi meie koduvideo reisipaigast parema ülevaate. Meeldivad ka ajalugu käsitlevad teosed: mulle meeldivad ajaloo spiraalikujulised käigud. Hiljuti lappasin õhtuti Eesti ja maailma 20. sajandi I poole kõrvutavat lühiülevaadet, kus sai tõmmata "naljakaid" paralleele ja teha järeldusi Eesti kolmekümnendate ja tänase päeva vahel.
    Erialast kirjandust püüan lugeda töö raames tööpäeva lõpuks.
    Teie kui juht 6 aastat tagasi ja praegu?
    Täienevad pidevalt kogemus ja teadmised. Juurde tuleb enese- ja otsustuskindlust. Samas usun, et teatud aja möödudes saabub selline hetk, kus olles piisavalt kursis ettevõtte arenguga, pead otsustama, kas liigud uutesse sfääridesse või suudad säilitada adekvaatse suhtumisse senisesse. Pean silmas seda, et mida enam ettevõtmine kasvab ja ettevõte koduseks saab, seda enam hakkad üldistama ja konkreetsed funktsioonid hakkavad üle minema järgmistele juhtimistasanditele ja seal on see oht, et ühel hetkel hõljud kõrgel-kaugel ning ei teagi enam, mis toimub ning on võimalus libastuda. Olen selliseid situatsioone kõrvalt näinud. Ma loodan, et minul ei ole see aeg veel käes.
    Eestis perspetiivne majanduslik haru?
    Minu meelest saab mängida 2 asjale: esiteks intellektuaalne potentsiaal st tööstus, mis on seotud oskusi nõudvate töödega ? samas ma ei arva, et terve Eesti peaks olema üks suur Silicon Valley. Üks lihtsalt toob kaasa teise. Teisalt on perspektiivsed välisturistide teenindusega seotud alad nagu aktiivne puhkus ja meelelahutus, tervishoid (näiteks mudaravilad jms.), koolitus-konverents jne. Tartus näeb seda veekeskuse baasil ? ega vene või läti turist pole halvem kui lääne oma.
    Autor: Õnne Pärl
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teeme koroonakriisi lahendamise valitsuse – kuni järgmiste valimisteni
Aeg valitsuskoosseisu muutmiseks on küps, kuid jutt ei käi üksnes Tanel Kiigest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aeg valitsuskoosseisu muutmiseks on küps, kuid jutt ei käi üksnes Tanel Kiigest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Tallinn saadab koolide põhiastme nädalaks koduõppele
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.
Teisipäeval otsustas Tallinna linnavalitsus, et peale koolivaheaega ehk 1. novembrist jäävad Tallinna munitsipaalkoolide 4.–8. klasside õpilased nädalaks distantsõppele.