• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 06.12.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõrge innovatsioonipotentsiaal kehva tulemusega

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk kommenteeris, et Eesti innovatsioonivõimekus pole ei halb ega hea, kuid probleemne. Mõtlema peaks panema see, et tihti on Eesti ettevõtetes turule toodud toode või kasutusele võetud uuendus uus vaid ettevõttele endale, mitte turul tervikuna. Arenduseks kulutatakse vähe raha, uued tooted annavad väikese osa käibest ning patentidega on pahasti. ?Iseloomulik, kahjuks liiga iseloomulik, et palju innovatsiooni kujutab endast lihtsalt uute masinate ostu,? rääkis Terk.
4000 ettevõtet hõlmanud uuring näitas, et Eesti ettevõtted teevad uuenduste osas koostööd küll hankijate ja tarbijatega, kuid mitte ülikoolide ja uurimisasutustega. ?Sellest tuleb, et radikaalsete uuendustega tullakse harva välja,? ütles Terk. Ta mainis, et ettevõtted ei oska ülikoolidelt, uurimisinstituutidelt ja konkurentidelt infot kätte saada. Valitseb raha, kompetentsi ja personali nappus. ?Mitte ainult, et raha pole, mõistust ka pole,? ütles Terk.
Eesti konkurentsivõimet Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikidega võrrelnud University College London (UK) lektor Slavo Radosevic ütles, et Eesti puhul on küsimus selles, kuidas innovatsioonivõimekust millekski reaalseks muuta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdi Ott Pärna sõnul on riigi innovatsioonipoliitika on suunatud sellele, et juba olemasolevaid võimalusi sh ülikoole ja teadusasutusi paremini ära kasutada. ?Innovatsioonipoliitika ei püüa parandada kõiki asju,? ütles Pärna. ?Tuleks stimuleerida ettevõtteid, kes on võimelised teaduse ja arenduse alast koostööd tegema.?
Innovatsioonipoliitika elluviijal, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuuril (ESTAG), on kolm põhisuunda: veenda väikesi ja keskmisi ettevõtteid innovatsiooniga pihta hakkama, motiveerida suurettevõtteid 7-8 aastat ette vaatama ning panna teadusasutused ja ülikoolid baasuuringute osas ettevõtetega koostööd tegema.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele