Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõrge innovatsioonipotentsiaal kehva tulemusega

    Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk kommenteeris, et Eesti innovatsioonivõimekus pole ei halb ega hea, kuid probleemne. Mõtlema peaks panema see, et tihti on Eesti ettevõtetes turule toodud toode või kasutusele võetud uuendus uus vaid ettevõttele endale, mitte turul tervikuna. Arenduseks kulutatakse vähe raha, uued tooted annavad väikese osa käibest ning patentidega on pahasti. ?Iseloomulik, kahjuks liiga iseloomulik, et palju innovatsiooni kujutab endast lihtsalt uute masinate ostu,? rääkis Terk.
    4000 ettevõtet hõlmanud uuring näitas, et Eesti ettevõtted teevad uuenduste osas koostööd küll hankijate ja tarbijatega, kuid mitte ülikoolide ja uurimisasutustega. ?Sellest tuleb, et radikaalsete uuendustega tullakse harva välja,? ütles Terk. Ta mainis, et ettevõtted ei oska ülikoolidelt, uurimisinstituutidelt ja konkurentidelt infot kätte saada. Valitseb raha, kompetentsi ja personali nappus. ?Mitte ainult, et raha pole, mõistust ka pole,? ütles Terk.
    Eesti konkurentsivõimet Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikidega võrrelnud University College London (UK) lektor Slavo Radosevic ütles, et Eesti puhul on küsimus selles, kuidas innovatsioonivõimekust millekski reaalseks muuta.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdi Ott Pärna sõnul on riigi innovatsioonipoliitika on suunatud sellele, et juba olemasolevaid võimalusi sh ülikoole ja teadusasutusi paremini ära kasutada. ?Innovatsioonipoliitika ei püüa parandada kõiki asju,? ütles Pärna. ?Tuleks stimuleerida ettevõtteid, kes on võimelised teaduse ja arenduse alast koostööd tegema.?
    Innovatsioonipoliitika elluviijal, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuuril (ESTAG), on kolm põhisuunda: veenda väikesi ja keskmisi ettevõtteid innovatsiooniga pihta hakkama, motiveerida suurettevõtteid 7-8 aastat ette vaatama ning panna teadusasutused ja ülikoolid baasuuringute osas ettevõtetega koostööd tegema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.

Olulisemad lood

Politsei pidas kinni SMSidega raha välja petnud küberkurjategijad
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.