Kõrge innovatsioonipotentsiaal kehva tulemusega

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk kommenteeris, et Eesti innovatsioonivõimekus pole ei halb ega hea, kuid probleemne. Mõtlema peaks panema see, et tihti on Eesti ettevõtetes turule toodud toode või kasutusele võetud uuendus uus vaid ettevõttele endale, mitte turul tervikuna. Arenduseks kulutatakse vähe raha, uued tooted annavad väikese osa käibest ning patentidega on pahasti. ?Iseloomulik, kahjuks liiga iseloomulik, et palju innovatsiooni kujutab endast lihtsalt uute masinate ostu,? rääkis Terk.

4000 ettevõtet hõlmanud uuring näitas, et Eesti ettevõtted teevad uuenduste osas koostööd küll hankijate ja tarbijatega, kuid mitte ülikoolide ja uurimisasutustega. ?Sellest tuleb, et radikaalsete uuendustega tullakse harva välja,? ütles Terk. Ta mainis, et ettevõtted ei oska ülikoolidelt, uurimisinstituutidelt ja konkurentidelt infot kätte saada. Valitseb raha, kompetentsi ja personali nappus. ?Mitte ainult, et raha pole, mõistust ka pole,? ütles Terk.

Eesti konkurentsivõimet Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikidega võrrelnud University College London (UK) lektor Slavo Radosevic ütles, et Eesti puhul on küsimus selles, kuidas innovatsioonivõimekust millekski reaalseks muuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdi Ott Pärna sõnul on riigi innovatsioonipoliitika on suunatud sellele, et juba olemasolevaid võimalusi sh ülikoole ja teadusasutusi paremini ära kasutada. ?Innovatsioonipoliitika ei püüa parandada kõiki asju,? ütles Pärna. ?Tuleks stimuleerida ettevõtteid, kes on võimelised teaduse ja arenduse alast koostööd tegema.?

Innovatsioonipoliitika elluviijal, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tehnoloogiaagentuuril (ESTAG), on kolm põhisuunda: veenda väikesi ja keskmisi ettevõtteid innovatsiooniga pihta hakkama, motiveerida suurettevõtteid 7-8 aastat ette vaatama ning panna teadusasutused ja ülikoolid baasuuringute osas ettevõtetega koostööd tegema.