• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutikaubad muutuvad väiksemaks ja kergemaks

    Aasta lõpus sobib küsida, mida toob järgmine aasta kaasa arvutikaupade turul. Anname ülevaate trendidest ja uutest toodetest.
    Lõppeval aastal jaemüüjate ja lõppkasutajate osutatud huvi taustal näeme arvutikaupade nõudluses mitmeid huvipakkuvaid trende, samas võib prognoosida ka praeguste trendide jätkumist.
    Arvutit ja selle lisaseadmeid vaadeldes on juba muutumises monitorid. Terve aasta on jätkunud lõpptarbija suur huvi vedelkristalltehnoloogia (LCD) vastu, seega on kineskoopmonitoride (CRT) osakaal selgelt vähenemas. Maailma müügikoguste kasvades läheb täna veel kallivõitu LCD-monitori hind kindlasti allapoole. Samas on tunda monitoripinna kasvu: kui täna on enim müüdav 15tolline arvutimonitor, siis lähiajal võib oodata diagonaali hüpet 17?18 tolli peale. Samas ootavad paljud kasutajad arvutimonitorilt enamat, paljudes kodudes asendab ta lausa televiisorit. LCD- ja plasmaekraaniga telerid ongi mõnel pool Eestis juba kasutusel. Plasmatehnoloogia hakkab LCD-le siis kandadele astuma, kui plasmaekraani punkt muutub väiksemaks ja seega paraneb kujutise teravus.
    Enneolematut huvi tuntakse sülearvutite vastu, ilmselgelt on inimestel tekkinud vajadus mobiilsuse järele. Ka siin on väga olulised seadmete füüsilised parameetrid ning selgelt eristuvad kaks sülearvutite tüüpi: ühelt poolt õhuke ja mobiilne, ilma seadme mõõtmeid kasvatavate optiliste CD-/DVD-seadmeteta arvuti ühes integreeritud võrgukaartidega ja teiselt poolt järjest võimsamaks muutuvad optiliste seadmetega, nii kodus kui kontoris kasutatavad sülearvutid.
    Aastaid saadaval olnud sülearvuti kõrval teeb ilma pihuarvuti ehk personaalne digitaalne assistent PDA. Kui alguses levis hoiak, et tegu on firmajuhtide mänguasjaga, siis praegu võib täheldada, et Eesti firmad ostavad neid näiteks müügimeestele kümnete kaupa. Internetis surfamiseks PDA veel ei sobi, seda takistab n-ö valepidi ekraan. Siiamaani ollakse sõltuvad ka traadita interneti WiFi levialadest ja oodatakse mobiilside kolmandat põlvkonda, samas on kiire mobiilse andmeside GPRS-moodulid olemas ka pihuarvutitele. Selle aasta lõpul jõuab Eestisse ka tahvelarvuti (inglise keeles tablet PC), mille ekraani võib mõlemat pidi klaviatuurile käänata, ekraanile saab käsitsi nn digitaalse tindiga kirjutada, paralleelselt on sel olemas ka kõik PC funktsioonid. Oma seadmetega tulevad teiste seas välja Hewlett-Packard, Toshiba ja Fujitsu-Siemens.
    Arvuti juures võib märgata üha enam ka pisikest, kuid olulist muudatust: 1,44megabaidise flopiketta seade näitab lõpuks ärakadumise tendentsi ja asendub USB-mäluga (USB memory key). Täna on saadaval USB-mälud mahuga 8?512 MB. Kui nende maht hakkab lähenema ühele gigabitile, siis saab juba filme taskus uudsel andmekandjal kaasas kanda.
    CD-lugeja asemel küsivad kliendid märksa rohkem CD-kirjutajat, nende hind on aastaga langenud. Ja paistab, et CD-lugeja asemel tahetakse DVD-lugejat. Järgmisel aastal mahutab DVD veel 4,7 GB andmeid, kuid ei lähe kaua, kui DVD-toorikule mahub juba 60 GB materjale. Tuleval aastal teeb DVD-kirjutaja ilmselt suure läbimurde.
    Arvuti perifeeriaseadmete ühendamise poole pealt on printerite, skannerite, sülearvutite ja lauaarvutite omavaheliseks kiiremaks ühendamiseks levimas eelkäijast kordades kiirem USB 2.0, mis annab andmevahetuskiiruseks 480 megabaiti sekundis.
    Kõigil arvutiga ühendatavatel seadmetel on nn cordless-tendents ehk lauda ja lauaaluseid risustavad juhtmed tahavad kaduda ja levib traadita side.
    Väikekontori ja kodukasutajaid võiks rõõmustada koduvõrgu tarvikute odavnemine ja välisühenduse jagamist võimaldavate ning tulemüüri pakkuvate seadmete käepärasem ülespanek.
    Mõneti on Eestis suurenenud ja suurenemas serverite müük. Suund on kallimate serverite peale ja ses osas on kindlasti tulevik tsentraliseeritud kasutamisel (campus environment).
    Süsteemi mäluna on andmehulkade kiire kasvu tingimustes laialdasemalt kasutusele võetud andmetalletusseadmed ehk storage. Enam kasutatavaid andmeid hoitakse serveris, vähem kasutatavaid andmeid aga välja jagatud andmetalletusseadmel. Võib siiski ennustada, et Eestis ei jõua nende andmetalletusseadmete kasutamine ja väikeettevõtetest andmehalduse väljaviimine eriti märkimisväärsele tasemele.
    Läbimurret on oodata traadita võrgu kiiruses ? seni levinud, sekundis 11megabaidist andmeedastuskiirust võimaldava standardi 802.11b asemele tuleb 802.11a. Kandevsagedus kasvab sageduselt 2,4 GHz sagedusele 5 GHz, andmeedastuskiirus kasvab 54 megabaidini sekundis. Võrgukaardid ja traadita interneti pakkumise kohad sisaldavad tulevikus mõlemat sagedust.
    Tarkvara osas on märgata renditarkvara esiletõusu. See on kasulik, sest ettevõte ei pea siis korraga kogu raha välja laduma ja saab paremini kulusid planeerida. Liisite tarkvara, seejärel saate välja osta ning kaasas on ka uuenduskindlustus.
    Arvutimängude valdkonnas teevad ilma üle võrgu mängitavad ja nn multiplayer-mängud, mida saab mängida seltskondade, klannide kaupa. Need on ka ses mõttes head, et on suhteliselt piraadikindlad.
    Autor: Rita Leipalu
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kinnisvarafirma Hepsor tuleb börsile
Eestis ja Lätis tegutseb kinnisvaraarendaja Hepsor emiteerib aktsiad Tallinna börsi põhinimekirjas.
Eestis ja Lätis tegutseb kinnisvaraarendaja Hepsor emiteerib aktsiad Tallinna börsi põhinimekirjas.
Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
Läti läheb lukku
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.