Valesti ehitatud majas levib kahjutuli kiiresti
Puitehitistes ei juhtu tulekahjud sagedamini kui mittepõlevatest materjalidest ehitistes. Ka tulekahju levik ei johtu enamikel juhtudel niivõrd ehitise tarinduses kasutatavatest põlevmaterjalidest kui ruumis paiknevast põlemiskoormusest ? näiteks kaup, toore, põlevvedelikud ja ruumi heakorrast.
Tavaliselt ei ole ohuallikaks kandetarindid, näiteks tule levimine suurte vahedega puittarindeid mööda on vähetõenäoline. Tüüpiline suurkahju põhjus on tulekahju laienedes tule levik tarindisse tehtud (jäänud) läbiviikude, vaheseinte ja -lagede tühikute. Läbiviikude tihendamine, tühikute täitmine või nende suuruse vähendamine on efektiivseimad võtted tule ja suitsu leviku tõkestamiseks. Tuleleviku tõkestamiseks katuseräästa kaudu pööningule soovitan mitte teha akende ja tuletõkkeseinte kohale tuulutuspilusid.
Korterite või büroode sisustus on märkimisväärne põlemiskoormus süttimiskiiruse ja tulekahjuruumist väljapääsemise kiiruse vaatevinklist. Siin vahet ju pole, kas hoone on puit- või betoontarindusega, seetõttu on nõudeid karmistatud trepikodade siseviimistluse pinnakihtidele.
Tulekahju puhkedes levib tuli õieti projekteeritud ja ehitatud hoones ?mõõduka kiirusega?, andes elanikele / töötajatele võimaluse lahkumiseks.
Tulekahju levimiskiiruses on siiski selge vahe puidust ja betoonist tarinditega hoonete vahel.
Puit põleb ? see on tõsiasi, millega ehitamisel tuleb arvestada. Väidetavalt on puitehitiste oht tulekahjus naaberehitistele 40-kordne võrreldes kiviehitisega. Koguhävingu võimalus on kiviehitisega võrreldes ilmselgelt suurem, siin ei saa ka kindlustus teha puidule hinnaalandust. Küll võib puittarind võistelda kaitsmata terastarindiga.
Olen seisukohal, et nüüdistehnika ja -tehnoloogiate abil on puidu laiema kasutamise turvalisus, sh tuleohutus hallatavad ja lahendatavad ? vähem pealiskaudsust ja rohkem insenerimõtlemist.
Väikesed tuleohutuskujad probleeme ehitamisel ei tekita. Parima võimaluse puitehitiste paigutuseks annab arendatava piirkonna ühtse detailplaneeringu olemasolu. Kõrgema tulepüsivusklassi kui TP3 kasutamine detailplaneerimisel olgu erandlik. See võimaldab keskenduda ehitiste vaheliste lähedaste välisseinte tuleohutuse tagamisele st tuleleviku piiramisele, seejuures omanikule jäävad ehitise teistel külgedel ja siseehitamisel materjalide valikul suhteliselt vabad käed.
Detaiplaneeringu puudumine või ignoreerimine on kõigi segaduste ja arusaamatuste lõputu allikas. Omavoli juurdeehituste tegemisel ei ole tagantjärgi võimalik normaalolude reeglistikuga seadustada, seega ei maksa imestada, et kehtivad tuleohutusnõuded nii ranged tunduvad. Vahel tuleb paraku tõdeda ka omavoli ehk põhjendamata nõudmisi tuletõrjeametnike poolt.
Kandvate terastarindite tulekaitset võib teostada tarindite kaitsmise või isoleerimisega kuumade põlemisgaaside eest või kaitsta mõnel muul viisil, nii et temperatuuri tõus terases oleks takistatud (ekraniseerimine, sissemüürimine, katmine ehitus- ja mineraalvillaplaatidega või tulekaitsevärvidega jne).
Terastarindi üks kaitsmisviisidest võib olla ka puidu kasutamine, st metallist liitmikud jääksid puidu sisse, eeldusel, et kandetarind võib olla põlevmaterjalist. Puiduga on võimalik saavutada tulepüsivusaegadeks 30-60 minutit.
Lõppu väikeses kirjas: Artikkel ei vasta 100 kehtivates EPN 10 projekteerimisnormides või peatselt üllitatavas ehitisele esitatavates tuleohutusnõuetes toodule ja väljendab autori seisukohti, millega on võimalik tagada tuleohutusnõudeid ka muul põhjendatud ja usaldusväärsel viisil.
Artikkel ei vasta 100 kehtivates EPN 10 projekteerimisnormides või peagi üllitatavas ehitisele esitatavates tuleohutusnõuetes toodule ja väljendab autori seisukohti, millega on võimalik tagada tuleohutusnõudeid ka muul põhjendatud ja usaldusväärsel viisil.
Autor: Toomas Randmaa