Ettevaatust: 1. jaanuar 2003

Nõukogude okupatsioonivõimude poolt õigusvastaselt võõrandatud maa võidakse tagastamata jätta alates 1. jaanuarist 2003.

1. juulist 2002 kehtima hakanud seaduse järgi on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima 1. jaanuariks 2003, kui ta oli subjektiks tunnistatud enne 1. jaanuari 1995. Hiljem subjektiks tunnistatud saavad selleks veidi rohkem aega, kas siis 1. juulini 2003 või veelgi kauem.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra III osa p 56 redaktsiooni tuleks äärmise hoolikusega lugeda. Eriti tuleks seda teha nendel õigustatud subjektidel, kes peaksid maa tagasi saama riigi kulul (endised omanikud, nende abikaasad ja lapsed).

Kõigepealt tuleks neil, kes ei ole maad senini tagasi saanud ja kes on ise mõne vajaliku toimingu tegemata jätnud, taotleda nende toimingute sooritamiseks tähtaja pikendamist.

Õigustatud subjektid, kes saavad maa tagasi riigi kulul, peavad ikkagi tellima maakorraldustööd sellelt isikult, kellega maavanem on sõlminud lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemiseks. Maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koostamise tasu katab riik, ülejäänu tuleb tasuda õigustatud subjektil.

Paraku on omavalitsused üle Eesti erinevad. On neid, kes tegelevad tõesti maa tagastamisega (kehtib printsiip lex est rex ? seadus on kuningas), kuid on ka neid, kes tegelevad maa mittetagastamisega (kehtib printsiip rex est lex ? kuningas =seadus). Need on isevalitsuslikud omavalitsused, keda võib ära tunda sellest, et maa tagastamise toimikud on tühjad olulisest infost.

Oluline info tagastamisele kuuluva maa kohta on kuskil mujal, see on eriti hoolikalt varjatud õigustatud subjekti eest. Näiteks, info tagastamisele kuuluvast maast äralõigete tegemise kohta, plaani- ja kaardimaterjalid selle maa kohta ja ka piiride kohta, mis on juba katastrisse läinud. Kogu selline info on õigustatud subjekti eest kiitvalt varjatud. Võimalik, et seda infot saab osta.

Õnneks on nüüd maa-alase info andmebaas internetis aadressil www.maaamet.ee. Sealt on võimalik saada ülevaade teid huvitava maaüksuse kohta. Näiteks, millised piirinaabrid on maa juba katastrisse saanud ja seega ka teie maa piir on juba osaliselt määratletud.

Kui teie maast on äralõige tehtud, näeb sealt sedagi (kui äralõige on juba katastris). Hea õnne korral võib isegi selguda, et teile tagastamisele kuuluva piirid on täies ulatuses juba katastris määratletud. Jääb ainult andmete ülekandmise vaev.

Võib juhtuda, et hämamise ja desinformatsiooni tõttu loobub õigustatud subjekt üldse maa tagasi saamisest ja lepib kompensatsiooni kui paratamatusega. Võimalik, et see isevalitsusliku omavalitsuse eesmärk oligi, sest milleks muuks olnuks vaja olnud käivitada maa mittetagastamise menetlust.

Ärevuseks on põhjust ka siis, kui on teada, et halduskohtusse on esitatud rohkesti kaebusi omavalitsuse vastu nii maa tagastamisel tehtud vigade kui tegevusetuse peale.

Kallid õigustatud subjektid, kas me tõesti tahame olla ninapidi veetud omaenese palavalt igatsetud Eesti Vabariigis isehakanud isevalitsejate poolt?

Autor: H. Milve