Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevaatust: 1. jaanuar 2003

    Nõukogude okupatsioonivõimude poolt õigusvastaselt võõrandatud maa võidakse tagastamata jätta alates 1. jaanuarist 2003.
    1. juulist 2002 kehtima hakanud seaduse järgi on õigustatud subjektiks tunnistatud isik kohustatud maa tagastamise menetluses vajalikud toimingud lõpule viima 1. jaanuariks 2003, kui ta oli subjektiks tunnistatud enne 1. jaanuari 1995. Hiljem subjektiks tunnistatud saavad selleks veidi rohkem aega, kas siis 1. juulini 2003 või veelgi kauem.
    Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra III osa p 56 redaktsiooni tuleks äärmise hoolikusega lugeda. Eriti tuleks seda teha nendel õigustatud subjektidel, kes peaksid maa tagasi saama riigi kulul (endised omanikud, nende abikaasad ja lapsed).
    Kõigepealt tuleks neil, kes ei ole maad senini tagasi saanud ja kes on ise mõne vajaliku toimingu tegemata jätnud, taotleda nende toimingute sooritamiseks tähtaja pikendamist.
    Õigustatud subjektid, kes saavad maa tagasi riigi kulul, peavad ikkagi tellima maakorraldustööd sellelt isikult, kellega maavanem on sõlminud lepingu riigi kulul maakorraldustööde tegemiseks. Maa tagastamise toimiku ja katastritoimiku koostamise tasu katab riik, ülejäänu tuleb tasuda õigustatud subjektil.
    Paraku on omavalitsused üle Eesti erinevad. On neid, kes tegelevad tõesti maa tagastamisega (kehtib printsiip lex est rex ? seadus on kuningas), kuid on ka neid, kes tegelevad maa mittetagastamisega (kehtib printsiip rex est lex ? kuningas =seadus). Need on isevalitsuslikud omavalitsused, keda võib ära tunda sellest, et maa tagastamise toimikud on tühjad olulisest infost.
    Oluline info tagastamisele kuuluva maa kohta on kuskil mujal, see on eriti hoolikalt varjatud õigustatud subjekti eest. Näiteks, info tagastamisele kuuluvast maast äralõigete tegemise kohta, plaani- ja kaardimaterjalid selle maa kohta ja ka piiride kohta, mis on juba katastrisse läinud. Kogu selline info on õigustatud subjekti eest kiitvalt varjatud. Võimalik, et seda infot saab osta.
    Õnneks on nüüd maa-alase info andmebaas internetis aadressil www.maaamet.ee. Sealt on võimalik saada ülevaade teid huvitava maaüksuse kohta. Näiteks, millised piirinaabrid on maa juba katastrisse saanud ja seega ka teie maa piir on juba osaliselt määratletud.
    Kui teie maast on äralõige tehtud, näeb sealt sedagi (kui äralõige on juba katastris). Hea õnne korral võib isegi selguda, et teile tagastamisele kuuluva piirid on täies ulatuses juba katastris määratletud. Jääb ainult andmete ülekandmise vaev.
    Võib juhtuda, et hämamise ja desinformatsiooni tõttu loobub õigustatud subjekt üldse maa tagasi saamisest ja lepib kompensatsiooni kui paratamatusega. Võimalik, et see isevalitsusliku omavalitsuse eesmärk oligi, sest milleks muuks olnuks vaja olnud käivitada maa mittetagastamise menetlust.
    Ärevuseks on põhjust ka siis, kui on teada, et halduskohtusse on esitatud rohkesti kaebusi omavalitsuse vastu nii maa tagastamisel tehtud vigade kui tegevusetuse peale.
    Kallid õigustatud subjektid, kas me tõesti tahame olla ninapidi veetud omaenese palavalt igatsetud Eesti Vabariigis isehakanud isevalitsejate poolt?
    Autor: H. Milve
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kinnisvaraarendaja preemerib aktsionäre dividendiga
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Kinnisvaraettevõte Trigon Property Development otsustas maksta aktsionäridele oktoobris dividendi kolm senti aktsia kohta.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tarkvaraidu Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.
Rahvusvahelistele suurfirmadele klienditoe teenust pakkuv idufirma Klaus kaasas Saksa riskiinvestoritelt 12 miljonit eurot, et kiirendada müüki ning tootearendust.

Olulisemad lood

Tänavune viljasaak tuleb parem kui mullu
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.
Selle aasta teraviljasaak kujuneb 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.