Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravim hirmu vastu

    Komöödiafilmides piiravad juhmid politseinikud tavaliselt sisse maja, kus kurjategijaid enam pole. Seejärel löövad nad maha ukse, mis polegi lukus.
    Millegipärast kangastus see pilt silme ette, lugedes Äripäeva nõudlikus toonis juhtkirja: ?Kõik läbirääkimiste punktid kähku avalikuks!? Ärge ajage meile puru silma räimede ja karudega, kui pole räägitud näiteks tööjõu vabast liikumisest, pani Äripäev pahaks.
    Alar Streimann või Kristiina Ojuland ei taibanud tõesti sel nädalal oma arvukates intervjuudes isikute vabast liikumisest rääkida. Sel lihtsal põhjusel, et selles küsimuses oli selgus juba ammu käes. Eesti lõpetas viimase kandidaatriigina arutelu isikute vaba liikumise üle märtsis ning loomulikult teavitati sellest kohe ajakirjandust.
    Enamik kandidaatriike oli väga huvitatud maamüügipiirangutest välismaalastele. Austria ja Saksamaa nõudsid omakorda piiranguid tööjõu vabale liikumisele. Seetõttu pakkus EL välja lahenduse: vanad olijad võivad üleminekuaja vältel piirata tööjõu liikumist uutest riikidest, uued tulijad võivad üleminekuaja vältel piirata maamüüki välismaalastele. Õnneks teatasid Rootsi, Iirimaa, Holland, Taani ja Suurbritannia, et nende piirid on Eesti töötajatele avatud kohe liitumise hetkest. Soome on mitteametlikult lubanud piirduda kaheaastase piiranguga.
    Üldiselt on liitumisläbirääkimistest raske aru saada inimestel, kes ei tea, et kõnelused on kestnud peaaegu viis aastat ning on jagatud 30 valdkonnaks. Rääkida kogu aeg kõigest korraga pole võimalik. Kõiki viie aasta vältel saavutatud kokkuleppeid on kohe tutvustatud meediale ning teave on internetis.
    Viimastel nädalatel on seepärast räägitud veel lahendamata küsimustest. St rahalistest suhetest ja põllumajandustest, aga ka mitmest varem otsustamata jäänud üksikküsimusest.
    Enamiku teavet isegi läbirääkimiste lõpp-paketi kohta on Siim Kallas, Kristiina Ojuland ja Jaanus Marrandi sel nädalal juba välja käinud. Ehkki need võivad Kopenhaageni tippkohtumisel veel mõnevõrra muutuda.
    Võibolla tekitab mõne ameerika seriaali vaatamine kelleski tunnet, et kõik maailma valitsused varjavad kogu aeg midagi hirmsat. Parim ravim sellise hirmu vastu on avaliku teabe otsimine internetist või telefonikõne pädeva ministeeriumi avalike suhete osakonda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturud lõpetasid päeva roheliselt
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.

Olulisemad lood

Riigieelarve kulud kasvavad 18%, eelarvemiinus käriseb üle miljardi euro
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.