• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Astmete ajaloost tulude maksustamisel

    Oli kord aeg, kus erineva maalimavaatega koalitsioonipoliitikud seadusandlusele põhja lõid ja seejuures omavahel tõsiselt vaidlesid. Kuigi neist taplustest on möödas vaid kümme aastat, tasub tuleviku huvides paari minevikulist seika meenutada.
    Tänased reformierakondlased olid juba siis veendunud, et üksikisiku tulud tuleks maksustada ühesuguse maksumääraga, sõltumata sissetulekust. Sest nende meelest rikkus pole asi, mida kõrgemate maksudega karistama peaks. Tänased Mõõdukad panid ette kahe-kolme astmelise tulumaksu. Meiegi meelest pole rikkus iseenesest karistamist väärt, aga peale tulumaksu maksavad inimesed ka tarbimismakse. Kui madala sissetulekuga rahval kulub kogu teenitu tarbimiseks, läheb nendegi kulude korvi käibemaks täie rauaga. Kui aga tuludest jagub ka säästmiseks, on suhteline maksukoormus madalam.
    Pika vaidluse järel leiti kompromiss tulumaksuvaba miinimumi kujul. Sest ajast pärineb ka maksualane riukaga küsimus ? kes maksab Eesti riigis tuludest 26 üksikisiku tulumaksu? Õige vastus on ? mitte keegi. Kui tulu on maksuvaba miinimumiga võrdne, tuleb sellest riigile maksta 0 protsenti; mida suuremaks tulud tõusevad, seda lähemale 26protsendilisele rajale jõutakse, kuid mitte kunagi päris 26ni.
    Kompromissile aitas toona jõuda väga praktiline tõdemus. Olid tookord nii- või naapoolne, ühes olime ühte meelt ? mida keerukam tulumaksuseadus te-ha, seda raskem on maksuametil seda raha koguda. Nii nagu riik, oli ka maksuamet veel roheline. Ehk õpetaja Lauri tarkuse järgi: kui ei jaksa kogu rehkendust teha, tee poolgi.
    Kuigi seadus sai väga praktiline, ei pannud see iseenesest kõiki maksumaksjaid ausalt makse maksma. Tegelik huvi tulu avalikustada tekkis alles siis, kui kogumispension ja töötuskindlustus käivitusid. Ja viisakalt väljendudes on ses vallas veel nüüdki arenguruumi.
    Vaidlus astmete arvust meie tulumaksuseaduses vaibus. Ku-ni ühel päeval Edgar Savisaar isiklikult teatas: ainult astmeline tulumaks, ei midagi muud. Seks ajaks juba tekkinud Reformierakond teatas, et astmete arv üksikisiku maksustamisel suureneb ainult üle nende laiba. Mõlemad tõestasid oma veendumust kiindunult ja vahetpidamata moel, et kõigil oli selge ? midagi tähtsamat astmelise tulumaksu teemast Eesti poliitikas ei saagi olla.
    Kui tähtis see tegelikult on, näitab mõlema erakonna sõbralik kooseksisteerimine linnas kui maal. Vastandumine sõnades tõstis aga mõlema erakonna tulemusi. Poliitilise kunsti seisukohalt tuleb Kallasele ja Savisaarele au anda. Reformistid seisid vankumatult rikaste kaitsel, et näe, nad tahavad teilt võtta ja vaesematele jagada. Keskerakond tunnistas: tahame jah ja nii ongi õige, sest laialdaste rahvamasside õiglustunne on rikutud.
    Valijad uskusid mõlemat ja said ning saavad ka tulevikus petta. Sest astmete arvu suurenemine tulumaksuseaduses ei ole mingil moel seotud abivajajate abistamisega. Ka täna kehtiva seaduse tingimustes sai ju suurendada toetusi lasterikastele peredele, rakendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse. Kui nüüd tõsta astmete arvu üksikisiku maksustamisel, ei too see juurde raha tööpuuduse vähendamiseks. Seda saavad võimul olijad kasutada ka muuks. Järelikult sõltub vastus küsimusele, kas isiku tulude maksustamisel saab veel astmeid juurde teha või mitte, kõigepealt maksuameti haldussuutlikkusest.
    Vaidluseks läheb loomulikult teemal, kuhu kõrgema maksumäära joont tõmmata ehk millisest sissetulekust alates võime kindlalt väita, et kõik tulud tarbimisele ei kulu. Pole õiglane mõneaastast suuremale ostule suunatud säästmist kõrgema määraga maksustada. Riigikogu liikme sissetulek võiks kõrgema määra alla minna küll. Jutt käib järelikult tulust, mis ületab 300 000 krooni aastas.
    Selguse huvides ei tee liiga selgitus: kõrgema maksumääraga maksustatakse neid tulusid, mis ületavad teatud suuruse. Ei ole nii, et kui palk on 25 000 krooni kuus, maksustatakse seda suurema määraga 0 kroonist alates. Aga just selleteemalisi repliike ja arusaamu on viimastel päevadel kõlanud.
    Kõige parem oleks maksude teemal jõuda kokkuleppele üleriigilise palgapoliitilise kokkuleppe raames, kus kajastuks ka maksuvaba miinimumi suurus, muud maksud, kõigi Eesti palgasaajate palgatõus, riigieelarvelised kulud aktiivsele tööturupoliitikale ja muud meie toimetulemist kajastavad suurused. Tulumaks, olgu astmeline või astmeteta, on vaja lahti ühendada poliitikast. See on majanduspoliitiline vahend teatud eesmärgi saavutamiseks. Mitte aga eesmärk, millena Kallas ja Savisaar seda kangesti reklaamida armastavad.
    Õiglasemat riiki saame ehitada ka ilma astmelise tulumaksuta. Aga mitte nii, nagu Savisaare-Kallase koalitsioon seda teeb, et lastetoetusi tõstetakse sõnades ja tööhõivepoliitikale suunatud raha kärbitakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.